Soome manteetranspordi maksustamist ootavad ees suured muutused. Prognooside kohaselt väheneb senise süsteemi kohaselt sõidukitest saadav maksutulu 2035. aastaks ligikaudu miljardi euro võrra. Arutelu muutus aktuaalsemaks kolmapäeval, mil transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium avaldas ministeeriumi ametnike koostatud poliitikadokumendi, mis käsitleb eelseisvat parlamendikoosseisu ametiaega.

„Turupaneel” (Markkinaraati) uuris võimalikke muudatusi maksustamises ja nende mõju autokaubandusele, kus müügimahud on praegu seiskunud, vahendab Iltalehti.

Praeguse maksumudeli võimaliku asendajana on välja pakutud kilomeetripõhine maks. Soome Kaubanduskoja juhtiv transpordiekspert Hanna Kalenoja selgitas lähemalt, mida selline – Kaubanduskoja nägemuse kohane – kilomeetripõhine maks endast kujutab.

„Kui vaatame praegust transpordisektorist laekuvat maksutulu – mis ulatub veidi enam kui nelja miljardi euroni – ja eeldame, et kogu maksukoormus viiakse üle kilomeetripõhisele tasule, kaotades samal ajal kõik muud maksud (automaks, mootorsõidukimaks ja kütuseaktsiis), siis kujuneb sõiduautode puhul kuluks ligikaudu kaheksa senti kilomeetri kohta ning raskeveokite puhul veidi üle 21 sendi kilomeetri kohta,” selgitas Kalenoja.

Teisisõnu tähendaks see autojuhile, kes läbib aastas näiteks 10 000 kilomeetrit, 800-eurost aastast maksukulu, 20 000 kilomeetrit läbiva juhi puhul oleks see summa 1600 eurot aastas.

Keskmine autojuht läbib aastas umbes 15 000 kilomeetrit. Sellise juhi puhul oleks kulu 1200 eurot aastas ehk täpselt 100 eurot kuus. Hõredalt asustatud piirkondades pole haruldane läbida aastas 30 000 kilomeetrit;,sellisel juhul ulatuks kulu 200 euroni kuus.

Kalenoja täpsustas, et Soome Kaubanduskoja mudeli kohaselt asendataks mootorsõidukimaks ja automaks kilomeetripõhise tasuga, samas kui kütuseaktsiisi vähendataks märkimisväärselt. Seetõttu oleks Kaubanduskoja mudelis kilomeetripõhine tasu madalam kui eelnimetatud kaheksa senti – see arv näitab vaid seda, milline oleks määr juhul, kui tegemist oleks ainsa maksustamisviisiga. Kalenoja sõnul on kütuseaktsiisi vähendamine põhjendatud ka seetõttu, et transpordisektor on plaanis lülitada heitkogustega kauplemise süsteemi. See tõstab kütuse hinda.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi visioon näeb ette, et elektriautodelt kogutaks rohkem sõidukimaksu kui praegu, muutes sõiduki kaalu üheks maksu suurust määravaks teguriks.

Kasutatud autode müügiga tegeleva ettevõtte Kamux tegevjuht Juha Kalliokoski juhtis Markkinaraati arutelus tähelepanu sellele, et riik julgustas algselt autojuhte maksusoodustuste abil elektriautodele üle minema – kuid nüüd näib asi liikuvat vastupidises suunas.

„See on tarbijatele kindlasti üllatus: üleminek, mida soodustati maksusoodustustega, toob nüüd teatud mõttes kaasa tarbija karistamise. Mõistan muidugi, et riik peab maksutulu koguma,” sõnas Kalliokoski.

K-Auto ärijuht Tommi Iiskonmäki märkis otsekoheselt, et elektriautodele lisamaksude kehtestamine oleks eriti kahjulik uute autode turule, mis on niigi loid.

„Ma ei mäleta ajaloost ühtegi juhtumit, kus autode ostmisega seotud maksude tõstmine oleks aidanud autode müüki elavdada,” sõnas ta.

Sellest hoolimata usub ta, et üleminek elektrisõidukitele jätkub. Kuna praegu on iga teine ​​uus auto täiselektriline, eeldab Iiskonmäki, et kümnendi lõpuks on see osakaal lähemal 100 protsendile kui 50 protsendile.

Kalenoja märkis, et autoliikluse maksustamise puhul oodatakse endiselt poliitilist otsust selle kohta, kui suurt maksutulu riik kavatseb maanteeliiklusest tervikuna koguda. See määrab loomulikult nii praeguste kui ka võimalike uute maksude taseme.