Briti väljaande Telegraph andmetel pöördus Elon Musk Donald Trumpi poole ideega aeglustada Ukrainas Starlinki tööd.

Nelja aruteludega kursis oleva allika sõnul tegi miljardärist tehnoloogiaettevõtja USA presidendile ettepaneku kehtestada süsteemile kiiruspiirangud, mis takistasid Ukraina droonitõrjet.

Üks allikatest märkis, et Trump „nõustus” Muski ettepanekuga, võimaldades Pentagonil viia ellu aeglustamine Starshieldis – satelliitsidesüsteemi sõjaliseks otstarbeks mõeldud versioonis.

Musk oli varem süüdistanud kaoses Trumpi, väites, et mis tahes muudatuste üle otsustavad USA sõjavägi ja lõppkokkuvõttes president.

Sel ajal oli Trump pööranud tülli Volodõmõr Zelenskiga seoses Ukraina rünnakutega Venemaa naftatöötlemistehaste vastu.

USA ametnikud olid hoiatanud Kiievi rahuläbirääkijate meeskonda, et Washington võib luureandmete jagamise ja muu toetuse lõpetada, kui rünnakud kaugmaa-relvadega ei lakka.

Selle nädala alguses teatas üks president Zelenski nõunikest, et Elon Muski ettevõte SpaceX on piiranud ligipääsu Starshieldi süsteemile, mida Kiiev kasutab reaktiivmootoriga droonide tõrjumiseks ja rünnakute sooritamiseks vaenlase tagalas.

Täna reedel 16. oktoobril Brüsselis toimunud EL-i tippkohtumise ajal kõneldes nimetas Ukraina president seda piirangut „väga ohtlikuks ja ebameeldivaks üllatuseks”.

Kolmapäeval eitas Elon Musk vastutust Starlinki ligipääsu piiramise eest, suunates süü Valgele Majale. Ta väitis, et „kõik kiiruse või kasutamise piirangud on määratud USA sõjaväe ja lõppkokkuvõttes USA presidendi poolt” – viidates Donald Trumpile.

Siiski, pärast seda, mida elektrikatkestuse tõttu kirjeldati Kiievis kui „veresauna ööd”, märkis üks kõrgel positsioonil allikas, et Elon Musk tundis muret võimaliku negatiivse reaktsiooni pärast Euroopa tarbijate seas.

Allikas sõnas: „Ta kirjutas Twitteris, et on süütu ja et selle taga oli USA administratsioon. Tegelikkuses olid nad mõlemad asjaga seotud.”

Üks kõrge Euroopa ametnik ja kaks hästi informeeritud Ukraina allikat kinnitasid seda sündmuste käiku.

Reedel Valges Majas esinedes ütles Trump, et tema hinnangul ei vastuta tema ega Musk selle eest, et Ukraina kaotas ligipääsu Starlinkile.

Reedel väitis üks anonüümne USA ametnik – kellele viitas uudisteagentuur AFP –, et Trump ei esitanud taotlust Ukraina jaoks mõeldud Starshieldi teenuste piiramiseks. „President ei esitanud ühtegi taotlust,” sõnas USA ametnik, reageerides Reutersi teatele, mille kohaselt tuli otsus Valgest Majast.

USA sõjaministeerium Pentagon ei ole piiranguid avalikult selgitanud.

Starshield on Muski satelliidivõrgu Starlink sõjaliseks otstarbeks mõeldud versioon, mis võimaldab pilootidel hoida ühendust kiiresti liikuvate droonidega.

Ukrainale kehtestatud kiiruspiirang piiras Starshieldi süsteemi kasutavate droonide kiiruse umbes 160 kilomeetrini tunnis. See muutis praktiliselt võimatuks Venemaa reaktiivmootoriga droonide ja rakettide rünnakute tõrjumise, kuna need liiguvad kaks korda suurema kiirusega.

Reedel sõnas president Zelenski, et ühendus on taastumas. Ta ütles: „Meie kaitseministeerium on ühenduses ja partnerid andsid mulle teada, et Valgest Majast on tulnud signaale, et need võimalused taastatakse. Kas varasemad kiiruspiirangud on tühistatud? Ei. Kuid kas olukord on nüüd paranemas? Jah.”

See ei ole esimene kord, kui Elon Muski süüdistatakse Starlinki platvormi kasutamise piiramises, mis kahjustab Ukrainat.

2023. aastal kinnitas Musk, et lükkas tagasi Kiievi palved kasutada süsteemi droonirünnakuteks Krimmi vastu – poolsaarel, mille Venemaa on ebaseaduslikult annekteerinud. Ta põhjendas seda sooviga mitte olla kaasosaline „suures sõjas”.

Samas pälvis Musk tänavu ukrainlaste tunnustuse, kuna ta aitas otseselt takistada Ukrainas võitlevatel Vene sõduritel Starlinkile ebaseaduslikult ligi pääseda.

Üks allikas rääkis väljaandele Telegraph, et Poola on olnud eestvedajaks hoiatuste tegemisel, et Euroopa ei muutuks liialt sõltuvaks Elon Muskist või tema ettevõttest SpaceX.

Poola välisminister Radek Sikorski kirjutas sotsiaalmeedias tehnoloogiamiljardärile hoiatavalt: „Teie Euroopa klientidena hoiame teil silma peal.”

EL kavandab oma süsteemi Iris2 – mis on mõeldud Starlinki asendajaks – tööle rakendamist aastaks 2030. Volodõmõr Zelenski saabus Brüsselisse räsitud olekus ja otsis Euroopa liitlastelt täiendavat toetust, seda pärast sõnasõda Donald Trumpiga.

Diplomaatide sõnul soovitasid riigijuhid Ukraina presidendil oma USA kolleegile suunatud kriitikat vaoshoitumaks muuta, kartuses, et Washington võib Kiievi toetamist veelgi vähendada.

Donald Trump on teravalt kritiseerinud Ukraina rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, süüdistades neid järgmise kuu vahevalimiste eel energiahindade hüppelises tõusus.

„Ta vaid tõstab maailmaturu naftahinda,” ütles Trump telekanalile Newsmax. „Minu meelest on see häbiväärne.”

Eelmisel reedel teatas ta kokkuleppest, mille kohaselt tühistatakse Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid, et osta Vladimir Putinilt sadu tuhandeid tonne diislikütust.

Eurooplased avaldasid Zelenskile toetust ja tervitasid teda aplausiga, kui ta sisenes ruumi, et pidada veidi üle tunni kestnud arutelusid EL-i peaministrite ja riigipeadega.

Ukraina president ütles hiljem, et kuulis „ainult toetust”. Ta sõnas EL-i liidritele, et sõda läheb 2027. aastal maksma ligikaudu 155 miljardit eurot. „Ja me vajame teilt veel vähemalt 70 miljardit eurot – kaitseks, relvadeks ja meie vastupidavuse tagamiseks,” ütles ta neile. „See on realistlik summa.”

Zelenski andis samuti mõista, et eirab jätkuvalt Trumpi korraldust lõpetada rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, öeldes ajakirjanikele: „Meie tegevuse põhireegel on vastata – ülejäänut näete ise.”

Ühes humoorikas episoodis vastas Ukraina president vaid muigega, kui ajakirjanik küsis temalt, kas temast on tehtud „patuoinas” Trumpi siseriiklike probleemide tõttu. „See ongi minu vastus,” lausus Zelenski ja naeratas, enne kui lavalt lahkus.