Soome kaitsevägi plaanib alustada jalaväemiinide tootmist Soomes 2028. aastal. Praegu on käimas hankeprojekt, mille käigus määratletakse muu hulgas miinide tehnilised näitajad. Kaitsevägi soovib luua ligikaudu miljonist uuest jalaväemiinist koosneva varu, kuid nende hankimine jaotatakse mitme aasta peale. „Jalaväemiinide projekti maksumus on ligikaudu sada miljonit eurot,” ütleb pioneeriinspektor kolonel Riku Mikkonen.

Väljaande Ruotuväki oktoobrinumbris kirjutatakse ka sellest, et tehisintellektilabori Nest AI asutaja Peter Sarlin peab ülioluliseks tehisintellektil põhinevate süsteemide arendamist nii Soomes kui ka mujal Euroopas. „Pean äärmiselt oluliseks, et Euroopa säilitaks oma suveräänsuse ning et meil oleks siin olemas ja kontrolli all tõeliselt konkurentsivõimelised alternatiivid,” sõnab ta.

Ajateenistus võib tugevdada sisserändaja taustaga noore soomlaslikku identiteeditunnet. Lapsepõlves Bangladeshist Soome kolinud Anu-Rohima Mylläri ütleb, et teenistusest jäi talle palju häid mälestusi. „Seal oli palju naeru ja koostööd. Ei olnud vastandamist „meie ja nemad”; me kõik olime samas olukorras.”

Venemaa ründab Ukrainat ballistiliste rakettidega intensiivsemalt kui kunagi varem. Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö märgib, et Venemaa üritab saavutada läbimurret õhust, kuna sõjategevus rindejoonel on takerdunud. Samuti on kasvanud Venemaa rakettide tootmisvõimsus. – Kui arvud vastavad tõele, on Venemaal aastas kasutada üle 1400 raketi, mida Ukraina ei suuda tõrjuda.

Kiiret alumiiniumkerega Jurmo-klassi paati müüakse paremini kui kunagi varem, kuid ettevõte Marine Alutech arendab sellest ka mehitamata versiooni. Watercat M12 USVA-t saab juba praegu kaugjuhtida väga pika vahemaa tagant, kuid ettevõtte eesmärk on, et tulevikus suudaks alus täita mitmesuguseid ülesandeid täiesti autonoomselt.