Püüdlused taaskäivitada diplomaatilised kõnelused Venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu takerdusid täna laupäeval 10. oktoobril pärast seda, kui president Trump teatas, et Ameerika Ühendriigid ostavad Venemaa diislikütust – see on järjekordne näide sellest, kuidas Washington õõnestab Kiievit, andes Moskvale majanduslikku hingamisruumi.

Trumpi reedene teadaanne tehti vaatamata Venemaa kehtestatud kütuseekspordi keelule ning sellele järgnes USA sanktsioonide tühistamine Venemaa diislikütuse ekspordile kuni aprillini. Kreml ei pakkunud selle eest nähtavasti mingeid järeleandmisi, vahendab New York Times.

Mõni tund hiljem teatasid Venemaa ametnikud, et rahukõnelusi ei taastata viivitamatult. „Me mõtleme sellele, millal võiks neid läbirääkimisi jätkata,” ütles president Vladimir Putini välispoliitikanõunik Juri Ušakov reede õhtul tehtud avalduses.

Diplomaatilised jõupingutused hääbusid vahetult pärast seda, kui Ukraina läbirääkijad olid saabunud Miamisse, et kohtuda Trumpi tippsaadikute Jared Kushneri ja Steve Witkoffiga. Just siis, kui kõnelused pidid algama, pidas Trump Putiniga pika telefonivestluse.

Kuigi Trump ei maininud diislikütuse tehingust teatades Ukrainat, kahjustaks see Ukraina kaitsepüüdlusi, kuna igasugune suuremahuline Vene kütuse ostmine aitaks rahastada Moskva sõjamasinat.

Ukraina ametnikud teatasid laupäeval, et Miamis peetud kõnelused lõppesid läbimurdeta.

Reedel ajakirjanikega veebivestlust pidades ei varjanud Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et tunneb end reedetuna.

„Usun, et meie meeskonda kasutatakse lihtsalt suitsukattena, ja see pole kindlasti õiglane,” sõnas Zelenski. Ta on teinud suuri jõupingutusi, et hoida stabiilseid suhteid Valge Majaga ajal, mil Trump on tüürinud Ameerikat Venemaale lähemale ning eemale traditsioonilistest demokraatlikest liitlastest.

„Partnerid ei tohiks üksteisega kindlasti nii käituda,” lisas Zelenski, nimetades Trumpi diislikütust puudutavat teadaannet nõrgaks otsuseks.

Kiievi ja selle Euroopa liitlaste jaoks tõid Miamis peetud lühiajalised kõnelused esile, kuidas USA diplomaatia on liikunud püsiva rahu saavutamiselt Venemaaga äritehingute otsimise suunas. Trumpi administratsioon on veeretanud kompromisside tegemise koorma peaaegu täielikult Ukraina õlule ega ole avaldanud Moskvale kuigi suurt survet, et see peataks oma kampaania Ukraina riigi hävitamiseks.

Laupäeval ütles Zelenski, et Venemaa oli suunanud viis juhitavat pommi Ukraina linna Zaporižja elamurajooni, tappes vähemalt 15 inimest, sealhulgas kolm last. „Venemaal tõlgendatakse igasugust surve vähenemist märgina, et võib jätkata sõdimist ja linnade pommitamist,” sõnas ta.

USA pikaajaline tippdiplomaat ja endine suursaadik Poolas Daniel Fried märkis, et on „täiesti selge, et venelased ei ole vähimalgi määral huvitatud diplomaatilisest lahendusest ning jäävad lihtsalt ootama, millal Lääs, USA ja ukrainlased tulevad nende juurde mõne suurema ja parema pakkumisega”.

„Kui hakkad neile järele jooksma, siis nad lihtsalt muigavad ja ootavad, kuni ostad suuremaid ja uhkemaid lillekimpe, mida nende jalge ette visata,” ütles Fried.

Fried väitis, et aastakümneid kestnud suhted Moskvaga on näidanud: üleskutsed ei anna tulemusi, kui nendega ei kaasne ähvardus tõsiste tagajärgede eest. „Kui teil on piitsad, siis kasutage neid,” ütles ta.

Ta märkis, et Trump õõnestab lisaks Ukraina julgeolekule ka Euroopa julgeolekut. „See kõik toimub ajal, mil Venemaa hoogustab oma varjatud sõjategevust Euroopa vastu, meie aga käitume nii, nagu seda ei toimuks,” ütles ta.

Pole selge, kas Trumpi samm importida Venemaalt diislikütust avaldab enne USA vahevalimisi hindadele märkimisväärset vahetut mõju.

Reedel tehtud avalduses ütles Putin pärast telefonivestlust Trumpiga, et Venemaa on „kinnitanud oma valmisolekut tarnida naftat ja naftatooteid nii USA kui ka maailmaturule”, kuid ta ei täpsustanud koguseid.

Ukraina on samuti selgelt väljendanud, et jätkab kampaaniat Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, mis on pälvinud Trumpi pahameele.

Trumpi viimane Ukraina-vastane käik jätkas mustrit, mis oli kestnud juba tema teise ametiaja algusest peale, väites, et suudab sõja 24 tunniga lõpetada.

Eelmisel 2025. aastal nõustus Kiiev Trumpi üleskutsega sõlmida viivitamatu ja tingimusteta relvarahu, kuid Moskva lükkas selle kategooriliselt tagasi. See esimene diplomaatiline voor lõi dünaamika, mis iseloomustab läbirääkimisi siiani: Ukraina ei saanud jah-sõna ütlemise eest mingit tasu ja Kreml ei maksnud ei-sõna ütlemise eest mingit hinda.

Sellest ajast alates on püsiva rahu saavutamise ambitsioonid suures osas aurustunud. Selle asemel on toimunud käputäis kiiruga väljakuulutatud taktikalisi pause ja pühadeaegseid kokkuleppeid.

Kui Trumpi administratsioon septembri lõpus ÜRO Peaassamblee raames uue diplomaatilise algatuse käivitas, olid Ukraina ametnikud siiski hämmastunud sellest, kui kaugele olid Kushner ja Witkoff Venemaale tehtud pakkumistes läinud.

Läbirääkimistega kursis olevate ja konfidentsiaalsetest diplomaatilistest kõnelustest anonüümsuse tingimusel rääkinud ametnike sõnul käisid ameeriklased välja kolm tulusat majanduslikku stiimulit, et meelitada Moskvat nõustuma piiratud relvarahuga kas energeetikataristu osas või merel.

Washington kaalus võimalust vabastada miljardite väärtuses Läänes külmutatud Venemaa riigivarasid. Ametnike sõnul nähti seda raha kui ettemaksu või stiimulit osalise relvarahu kokkulepete sõlmimiseks, mitte kui tasu nende tegeliku rakendamise eest. Sellega elustati eelmise aasta ettepanek vabastada Venemaa vahendid, toona oli kõne all kuni 100 miljardi dollari vabastamine.

Samuti võtsid ameeriklased uuesti päevakorda plaani müüa osa Venemaa naftahiiglase Lukoili varadest miljarditesse dollaritesse ulatuva tehingu raames Lähis-Ida investorite grupile, kelle hulgas oli ka selliseid, kel on ärisidemeid USA läbirääkijatega.

Lisaks elustasid Witkoff ja Kushner USA ettepaneku, mis võimaldaks Kremli liitlasel ja naaberriigil Valgevenel eksportida kaaliumväetist – seda kinnitasid läbirääkimistega kursis olevad ametnikud.

Kiiev on hoidunud ühtegi ettepanekut kategooriliselt tagasi lükkamast, kuid on nõudnud kaitsemehhanisme. Näiteks on tehtud ettepanek suunata külmutatud varadest pärinevad summad samas mahus Ukrainale või tagada täiendav sõjaline abi juhuks, kui vaherahu rikutakse.

Zelenski pahameel Washingtoni suhtes ilmnes selgelt juba nädala alguses, kui ta külastas Põhja-Ukrainas – sadu kilomeetreid rindejoonest eemal – asuvat kortermaja, mida tabas Venemaa raketirünnak. Rünnakus hukkus 22 inimest, sealhulgas viis last, kokku hukkus ainuüksi eelmisel nädalal Venemaa rünnakutes üle saja tsiviilisiku.

Kui Zelenskilt küsiti kommentaari välisminister Marco Rubio sõnadele, et läbirääkimised sõjategevuse lõpetamiseks ei edene, kuna sõda on jõudnud „strateegilisse ummikusse”, reageeris ta teravalt.

„Me ei ole diplomaatilises ummikus,” ütles ta. Probleem seisneb tema sõnul selles, et Moskvale ei avaldata piisavalt survet. „Peatage nende kogu majandus,” ütles ta. „Sulgege Venemaa suu. Ärge toitke neid oma müügitegevusega.”