NATO vägede ülem Euroopas, kindral Alexus Grynkewich tutvustab esmaspäeval uut lahingukontseptsiooni alliansi idatiiva kaitsmiseks Venemaa võimaliku piiratud rünnaku vastu. Grynkewich käsitleb seda kontseptsiooni Poolas toimuval Varssavi julgeolekufoorumil.
Grynkewichi eelseisvast ettekandest teatasid sel nädalal uudistekanal Bloomberg ja Itaalia uudisteagentuur ANSA.
Allpool vastab Soome väljaanne Ilta-Sanomat esialgsele teabele tuginedes küsimustele selle kontseptsiooni kohta.
Milline on uus lahingukontseptsioon?
Mitmed Lääne eksperdid ja poliitikud on hoiatanud Venemaa kavatsuste eest korraldada piiratud ulatusega üllatusrünnak, näiteks Balti piirkonna vastu. Spekuleeritakse, et Venemaa eesmärk on NATO lõhestamine, näidates, et allianss ei ole tegelikus kriisiolukorras pühendunud kollektiivkaitsele.
Kindral Grynkewichi juhtimisel välja töötatud uus kontseptsioon on mõeldud signaaliks Venemaale, et NATO on valmis kiiresti tegutsema ja piiratud rünnaku ohule vastu astuma. Sõnum on suunatud ka siseriiklikule auditooriumile: NATO on valmis.
Kontseptsioon visandab NATO jaoks „võiduteooria”, mis põhineb Ukraina sõjast saadud õppetundidel. See ühendab traditsioonilised relvasüsteemid droonide, tehisintellekti kasutamisega kiireks sihtmärkide tuvastamiseks ning elektroonilise sõjapidamisega.
Selle võiduteooria alusidee on, et NATO ei loo mitte ainult heidutusvõimet, vaid ka suutlikkust agressor ülekaaluka jõuga kiiresti alistada.
Kontseptsiooni kohaselt peataksid Venemaa NATO-sse kuuluvate naaberriikide relvajõud ja NATO eesliinile paigutatud lahingugrupid Venemaa rünnaku veel enne, kui allianss jõuab mobiliseerida suuremahulised väed. Viivitamatud vastumeetmed ei nõuaks Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 käivitamist, märgitakse kontseptsioonis.
Seejärel püüaks NATO täppislöökide ja elektroonilise sõjapidamise abil halvata vastase juhtimis-, side-, luure- ja sihtmärkide tuvastamise süsteeme. Vajaduse korral hävitataks agressori sõjaline tegevusvõime hävituslennukite, rakettide ja muu raskerelvastuse abil.
Kontseptsioon näeb ette ka lööke Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide pihta. Siiski on selle peamine eesmärk sõda ära hoida, näidates Venemaale, et rünnak NATO vastu ei saa olla edukas.
Kas NATO suudab agressori kiiresti alistada?
NATO on tugevdanud Balti riikide kaitset ja korraldanud õppusi nende toetamiseks kriisiolukorras. Samuti on alustatud Ukraina sõjast saadud kogemuste lõimimist NATO lahingudoktriini. Selleks on NATO muu hulgas välja töötanud heidutusalgatuse oma idatiiva jaoks. Algatus hõlmab võimekuse loomist mehitamata süsteemide kasutuselevõtuks õhus, maal ja merel, samuti vastase sarnaste süsteemide tõrjumist.
Siiski on see töö alles algusjärgus. Selle edendamine nõuab ulatuslikku koostööd kaitsetööstusega ning eeldab, et Euroopa NATO liikmesriigid kohanevad USA vähendatud sõjalise kohalolekuga. Protsessi lõpuleviimine võib võtta aastaid.
„Üks strateegia võtmeelemente on aasta 2029, mida peetakse kriitiliseks tähtajaks, mil Euroopa ja USA relvajõud peavad olema valmis tuleviku väljakutseteks,” ütles Varssavi julgeolekufoorumi juht Katarzyna Pisarska uudisteagentuuri PAP avaldatud teates.
Varssavi julgeolekufoorumil selgitab kindral Grynkewich esimest korda, miks just see ajavahemik on Euroopa julgeoleku ja NATO tuleviku jaoks nii oluline, märkis ta.
Mida see kontseptsioon tähendab Balti riikide ja Soome jaoks?
Soome on NATO idatiiva – mis ulatub Arktikast Musta mereni – keskne osa. Soome riigikaitset toetab NATO kohalolek, mida allianss saab vajadusel tugevdada.
Soome võimekus anda lööke sügavale Venemaa territooriumile haakub hästi uue kontseptsiooniga. Soome õhuväe praeguste JASSM-tiibrakettide tegevusraadius on ligikaudu 370 kilomeetrit. Uutele hävitajatele F-35 hangitakse raketi suurendatud tegevusraadiusega versiooni JASSM-ER, mis suudab tabada sihtmärke enam kui 900 kilomeetri kaugusel. See kujutab endast märkimisväärset heidutusvahendit.
Näib, et Eesti kohandub uue kontseptsiooniga juba praegu, liigutades oma väeüksusi idapiirile lähemale.
„Peame alustama piirilt ja võitma juba esimestes lahingutes,” ütles Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla väljaandele Financial Times.
Kuidas Venemaa sellesse kontseptsiooni suhtub?
Kaliningradi oblastit esindav Venemaa Riigiduuma liige Andrei Kozlov kommenteeris neljapäeval seda teemat uudisteagentuurile TASS. Kozlov peab kontseptsiooni poliitiliseks žestiks, mis loob „kunstliku kuvandi Venemaast kui vaenlasest”. Tema sõnul ei ole Venemaal kavatsust oma läänenaabreid rünnata.
„Me ei tee seda ega kavatsegi teha. Küsimus on selles, miks NATO pingeid kruvib ja oma liikmesriike sellisesse vastasseisu tõukab. Üks peamisi põhjusi peitub Euroopa riikide siseprobleemides. Paljud riigid on majanduslikes raskustes, sotsiaalne rahulolematus kasvab ning sõjalisi kulutusi on vaja kuidagi õigustada. Just siis võetakse kasutusele vana taktika: otsitakse välist vaenlast,” ütles Kozlov.
„Venemaa sobib sellesse rolli hästi, kuigi oleme korduvalt ja kõrgeimal tasemel kinnitanud, et me ei kujuta Euroopale mingit ohtu; vastupidi – oleme huvitatud rahust, heanaaberlikest suhetest ja vastastikku kasulikust koostööst,” sõnas ta.
Kozlovi sõnadel on kaalu, kuna ta on erukolonel, kes osales Venemaa „sõjalises erioperatsioonis“ Ukrainas. 2025. aastal pälvis ta Venemaa kangelase aunimetuse ja vastava teenetemärgi.
Mis selle kontseptsiooni puhul avaldamata jääb?
Grynkewich tutvustab Varssavis kontseptsiooni avalikku osa. NATO täpsed plaanid jäävad salastatuks. Sellega muudab NATO Venemaa jaoks olukorra hindamise keerulisemaks.
Lahendamata küsimuste hulka kuulub nende operatsioonide olemus, mille tarbeks peaks NATO sõjaline juhtkond ootamatu rünnaku korral liikmesriikidelt poliitilist otsust taotlema.
Esialgse info kohaselt ei käsitle kontseptsioon ka küsimusi olukordade kohta, mil NATO võiks anda löögi Venemaa territooriumile, ega seda, kuidas allianss kavatseb ohjata sellisest löögist tulenevat eskaleerumise ohtu. Kiire võit Venemaa üle võiks näiteks ajendada Moskvat ähvardama NATO-t tuumarelvade kasutamisega.
