Selle nädala kolmapäeval oli diislikütuse keskmine hind Helsingis üle 2,50 euro liitri eest, samas kui Tallinnas Mustamäe linnaosas asuvas Terminali tanklas sai diislikütust osta veidi alla kahe euroga.

Terminal on üks Eesti suurimaid tanklakette, hallates riigis üle 50 oma tankla. Terminali juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on kütusehinnad Eestis praegu madalad käimasoleva hinnasõja tõttu, vahendab Iltalehti.

„Hinnasõja algatas Neste,” ütleb Vaht.

Samuti on bensiin praegu kõigis Eesti tanklates märgatavalt odavam kui Soomes. Kui kolmapäeval maksis 95-oktaanarvuga bensiin Helsingis keskmiselt 2,40 eurot liitri eest, siis Tallinnas oli madalaim hind 1,80 eurot.

Seetõttu tasub Tallinna-reisile minnes oma auto kaasa võtta ja kütusepaak ääreni täis võtta.

Kütusehinnad Eestis langesid märgatavalt eelmise, 2025. aasta sügisel, kui Neste loobus oma püsikliendiprogrammist ja teatas, et hakkab müüma soodsa hinnaga kütust kõigile. Neste langetas tanklahindu ja teised tanklaketid järgisid eeskuju.

Sellest ajast peale on hinnad Eestis järsult kõikunud. Hinnavahe Soomega on diislikütuse puhul kasvanud kohati peaaegu ühe euroni liitri kohta.

Alan Vahti sõnul on hinnakonkurentsi vedajaks eelkõige Neste, mis hoiab oma hinnad järjepidevalt konkurentide omadest madalamal.

Eesti kütusehindu võrdlev veebileht Fuelest näib Vahti väidet kinnitavat – peaaegu iga päev on just Neste see, mis pakub Eestis nii bensiini kui ka diislikütust kõige madalama hinna eest.

„Hinnakonkurents on nii tihe, et tanklad müüvad kütust kohati negatiivse marginaaliga ehk hinnaga, mis jääb alla nende endi sisseostuhinnale,” selgitab Vaht.

„Tallinnas tankides tasub hindu võrrelda, sest ainuüksi ühe ruutkilomeetri piires võib hinnavahe ulatuda kuni 30 sendini liitri kohta,” lausub ta.

Sarnane hinnasõda oli Eestis 2016. aastal, kuid hiljem muutusid hinnad eri kettides nii ühetaoliseks, et paljud kahtlustasid hinnakokkuleppeid.

Alan Vaht leiab, et praeguse hinnasõja algatas Neste, kuna ettevõte on viimastel aastatel Eestis turuosa kaotanud. Tõepoolest, Neste Eesti majandusaruanded näitavad ettevõtte käibe märkimisväärset langust Eestis, ehkki ettevõte on suutnud säilitada vähese kasumlikkuse.

„Neste tegi omal ajal strateegilise vea, loobudes tanklapoodidest ja minnes üle automaattanklatele. Eesti turg on liikunud täpselt vastupidises suunas ning tanklad keskenduvad just oma poodide arendamisele,” selgitab Vaht.

Näiteks Terminali puhul moodustab toidu ja jookide müük nüüd koguni 30–40 protsenti teenindusjaamade kasumist.

Eestis teeb Neste koostööd Hesburgeriga ning Neste ostutšekk annab kliendile õiguse saada Hesburgeri toodetelt allahindlust. Samuti asuvad Neste ja Hesburger sageli samas kohas.

Eesti kütuse jaemüügituru kaks suurimat tegijat on Norra ettevõte Circle K ja Eesti ettevõte Olerex. Konkurentsiameti paar aastat tagasi tehtud analüüsi kohaselt on Circle K ja Olerexi ühine turuosa üle 50 protsendi; neile järgnevad Neste ja Alexela, mille turuosa jääb vahemikku 15–20 protsenti. Suuruselt viies kett on Terminal.

Eestis tegutseb ka kuni kakskümmend väikest kohalikku tanklaketti, mis muudab turu muutlikuks ja konkurentsi tihedaks.

Circle K kütusehindade juht Indrek Sassi kirjeldab samuti hinnakonkurentsi Eestis kui väga tihedat, ehkki ta ei soovi selle põhjustajana eraldi välja tuua Nestet. „Lähis-Idas valitsev jätkuv ja kaootiline olukord on muutnud turu veelgi ettearvamatumaks ning hinnad võivad muutuda mitu korda päevas,” märgib Sassi iroonilise muigega.

„Iga ettevõte soovib tegutseda kasumlikult ja täita omanike ootusi – see kehtib ka antud valdkonna kohta,” märgib ta.

Veel üks tegur, mis suurendab hinnavahet Eesti ja Soome vahel, on asjaolu, et Eestis on taastuvkütuse osakaalu nõue 7,5 protsenti, samas kui Soomes on see 19,5 protsenti. See nõue tähendab seadusega kehtestatud kohustust segada maanteetranspordiks mõeldud bensiini ja diislikütuse hulka teatud miinimumkogus taastuvkütust.

Tartu maakohtu septembri lõpus tehtud otsus näitas, et ka Eestis suhtutakse sellesse nõudesse tõsiselt. Kohus määras turuliidrile Olerexile kahe miljoni euro suuruse trahvi fossiilkütuse biokütusena esitamise eest – tegemist oli 2022. aastal toime pandud rikkumisega. Lisaks määrati Olerexi juhile 360 ​​000 euro suurune trahv.

Terminali esindaja Alan Vaht peab kummaliseks, et Neste peab Eesti tanklates hinnasõda – sõda, mille kulud kannavad tema hinnangul lõppkokkuvõttes Soome maksumaksjad. Soome riik on Neste suurim omanik.

„Neste saab Eestis hinnasõda pidada, kuna tal on erinevalt Eesti konkurentidest oma kütusetöötlemisüksused,” lausub ta ja lisab, et töötlemistegevus toob Nestele praegu erakordselt suurt kasumit, kuna töödeldud kütuse hind on tõusnud palju järsemalt kui toornafta hind maailmaturul.

Katri Taskinen, kes vastutab Neste teenindusjaamade võrgustiku eest Eestis, keeldub kommenteerimast võimalikku hinnasõda, milles Neste võiks osaleda, märkides selle asemel, et Eesti kütuseturg on harjunud mitmesuguste hinnakampaaniatega.

„Möödunud sügisel tõi Neste Eestis turule Neste Expressi kontseptsiooni, mille eesmärk on muuta tankimine võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Loobusime hinnakampaaniatest kõigis oma 60 Eesti jaamas ning võtsime kasutusele selge ja läbipaistva hinnastamismudeli, mis sarnaneb Soomes kasutatavaga,” selgitab Taskinen.

Taskineni sõnul mõjutavad tanklahindu diislikütuse ja bensiini maailmaturu hinnad, valuutakursid, kohalik konkurents ja maksustamine. Nende tegurite tõttu võivad kütusehinnad erineda nii päevade kui ka tanklate lõikes.

„Suurimad hinnaerinevused riikide vahel tulenevad erinevast maksustamisest – eelkõige aktsiisidest ja käibemaksust –, samuti erinevustest Soome ja Eesti vahel kehtivates kütuse turustamiskohustustes,” sõnab ta.

Aktsiisid ja käibemaks on Eestis madalamad kui Soomes, ehkki Eesti plaanib järgmisel kevadel aktsiise kümne protsendi võrra tõsta. Eesti valitsus tühistas juba kevadel tänavuseks kavandatud kütuseaktsiisi tõusu.