Venemaalt pärineva veeldatud maagaasi (LNG) jätkuv import õõnestab EL-i lubadust katkestada energiasidemed Moskvaga, seda enam, et Venemaa jätkab sõda Ukraina vastu.

Kampaaniaorganisatsiooni Urgewald andmetel maksis Euroopa 2026. aasta esimese üheksa kuu jooksul Venemaa Arktika energiaprojektist pärineva veeldatud maagaasi (LNG) eest ligikaudu 7,88 miljardit eurot, hoolimata Brüsseli püüdlustest Moskvast pärineva gaasi kasutamisest järk-järgult loobuda, vahendab Euronews.

Organisatsiooni Urgewald koostatud ja turuanalüüsi ettevõtte Kpler andmetel põhinevad arvud näitavad, kui sõltuv on EL endiselt Venemaa energiast: ainuüksi tänavu jaanuarist septembrini jõudis Euroopa sadamatesse rekordilised 12,18 miljonit tonni seda kütust.

EL on juba mõnda aega püüdnud Venemaa energiast loobuda ning kehtestas tänavu mitmeid meetmeid, et sõltuvus Moskvast lõpetada. Brüssel kehtestas keelu uutele Venemaa energiatarnelepingutele alates 2026. aasta algusest, kusjuures täielik keeld Venemaa veeldatud maagaasile (LNG) jõustub 1. jaanuaril 2027.

Samal ajal teatas Trumpi administratsioon hiljuti nn Lindsey Grahami seaduseelnõust, mis annaks USA-le õiguse kehtestada sanktsioone Venemaa LNG tarnetele Euroopasse veel enne, kui EL-i impordikeeld jõustub.

See toimub ajal, mil Euroopa gaasivarud on rekordiliselt madalal ja ühendus seisab silmitsi ränga energiakriisiga, mis muudab Brüsseli üha sõltuvamaks Washingtoni – EL-i peamise veeldatud maagaasi (LNG) tarnija – otsustest.

Euroopa veeldatud maagaasi (LNG) import Venemaa Jamali projektist kasvas jaanuarist septembrini aastases võrdluses 9,5%, kusjuures EL-i sadamad võtsid vastu 85% Jamali registreeritud tarnetest.

Prantsusmaa võttis septembris vastu ligi kolmveerandi EL-i suundunud tarnetest; Kpleri andmetel saabus Dunkerque’i ja Montoir’ sadamatesse kokku 571 716 tonni Arktika LNG-d.

Madalmaad importisid 146 461 tonni ja Portugal 74 263 tonni LNG-d. Hispaanias ega Belgia Zeebrugge terminalis lasti saabumist ei registreeritud.

Arktika LNG jätkuv liikumine Euroopasse näitab, kui keeruline on muuta pikaajaline järkjärgulise loobumise kohustus koheseks ärisuhete katkestamiseks.

Need arvud tekitavad küsimusi ka EL-i esialgsete Venemaa LNG-d puudutavate piirangute tõhususe kohta.

Keeld importida kütust kehtivate lühiajaliste lepingute alusel jõustus 25. aprillil, kuid septembri tarned ulatusid 792 440 tonnini, ületades veidi eelmise aasta sama perioodi taset.

EL-i täielik keeld importida Venemaa LNG-d (välja arvatud teatud pikaajalised lepingud) peaks jõustuma 1. jaanuaril 2027.

Senikaua aga toidab jätkuv ostmine Venemaa sõda Ukraina vastu ning ilmestab piirangute piiratust, kui need puudutavad vaid osa lepingutest ega peata koheselt kogu kaubavahetust.

„Oleme alati eeldanud, et mõju ei saa olema eriti märkimisväärne, kuna suurem osa ekspordivõimsusest on niikuinii seotud pikaajaliste lepingutega,” ütles keskkonnaorganisatsiooni Urgewald energiakampaaniate eestvedaja Sebastian Rötters Euronewsile.

„Lisaks on ekspordimahud suvel üldiselt väiksemad terminalis tehtavate hooldustööde ja Aasiasse Põhja-meretee kaudu suunatavate LNG-saadetiste tõttu,” lisas Rötters.

Jamali projekti jaoks saab tõeliseks proovikiviks EL-i järkjärguline loobumine alates 2027. aastast, märkis Rötters, lisades, et see võib suurenenud logistiliste probleemide tõttu kaasa tuua ekspordi märgatava vähenemise.

Saksamaal tegutsev vabaühendus Urgewald nõuab, et EL-i eelseisva 22. sanktsioonipaketi raames kõrvaldataks lüngad, mis toetavad eelkõige spetsiaalset Arc7-jääklassi tankerite laevastikku – seda on vaja veeldatud maagaasi (LNG) transpordiks Arktikast.

Jamali sõltuvus spetsialiseeritud laevadest muudab selle ekspordisüsteemi haavatavaks transpordi- ja sellega seotud teenuste piirangute suhtes.

Euroopa sadamad on ka geograafiliselt mugavad sihtkohad, mis võimaldavad tankeritel suhteliselt kiiresti oma lasti maha laadida ja tagasi pöörduda. Urgewald väidab, et nende logistikaprobleemide lahendamine võib avaldada survet Venemaa võimele Arktika veeldatud maagaasi (LNG) eksporti säilitada.

„EL ei tohiks passiivselt oodata 2027. aasta embargo jõustumist. Järgmine sanktsioonide pakett peaks sulgema ülejäänud lüngad, eelkõige need, mis hoiavad hädavajaliku Arc7 LNG tankerite laevastiku töös. Washingtonil on nüüd õigus seda kaubandust igal ajal enne seda sanktsioneerida,” seisab Urgewaldi avalduses.

Sellised meetmed nõuaksid aga poliitilist koordineerimist EL-i ja selle liikmesriikide vahel ning võivad enne impordikeelu jõustumist ja enne ettearvamatut talvehooaega Euroopa gaasihanget keerulisemaks muuta.

Esitatud andmed ei näita, kui suur osa kaubandusest võiks minna teistele ostjatele või millised oleksid tagajärjed Euroopa gaasihindadele, kuid igasugune täiendav kaubandushäire lisaks LNG kaotamisele Lähis-Idast avaldaks mõju.

Lindsey Grahami seadusel põhinevad USA sanktsioonid võivad kaubandust häirida veel enne, kui jõustub EL-i keeld Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) impordile, sundides Euroopa valitsusi ja ostjaid reageerima.

USA administratsioonil tuleb selle seaduse alusel esimene ülevaade esitada 18. oktoobriks. Organisatsiooni Urgewald hinnangul ei tohiks seda tähtaega siiski pidada automaatseks keeluks Jamali tarnetele, kuna seaduse tegelik mõju sõltub sellest, kuidas administratsioon oma volitusi kasutab.

„USA president peab 18. oktoobriks koostama nimekirja laevadest, mis veavad Venemaa LNG-d. Seejärel rakendatakse nendele laevadele sanktsioonid, välja arvatud juhul, kui Trump annab välja nn eriload. See on võimalik ja – arvestades Trumpi varasemat käitumist Venemaa suhtes – ka üsna tõenäoline,” ütles Rötters Euronewsile.

Rötters rõhutas, et EL-i import Jamalist sõltub USA presidendi heast tahtest ajavahemikus 18. oktoobrist kuni lõpliku embargo jõustumiseni 2027. aastal.

USA sanktsioonid on juba tugevalt piiranud Venemaa projekti Arctic LNG 2 ja Põhja-meretee kasutamist, samas kui Yamal LNG jätkab Euroopa varustamist.

Kpleri andmed näitavad, et tänavu septembris suunati Hiinasse, Lõuna-Koreasse ja Taiwani 706,473 miljonit tonni veeldatud maagaasi (LNG).