Soome rahandusministeeriumi ametnikud on avaldanud oma traditsioonilised poliitikasoovitused eelseisvaks parlamendikoosseisu ametiajaks. Eesmärk on peatada võla kasvutsükkel, pöörata võla ja SKP suhtarv langusesse ning kindlustada sellega heaoluühiskonna alustalad.
Ametnikud toetavad kindlalt poliitiliste erakondade vahel veebruaris kokku lepitud „võlapidurit”; sellest ei tohi kõrvale kalduda. Riigi rahandust tuleb järgmise parlamendikoosseisu ametiaja lõpuks tugevdada 8–11 miljardi euro võrra. Nende hinnangul tuleks vajalik eelarve kohandamine saavutada eelkõige kulude kärpimise ja maksutõusude kaudu, kuigi vajalikud on ka majanduskasvu toetavad struktuurireformid, vahendab Yle.
„Kohandused on ulatuslikud, kuid meie analüüsi kohaselt teostatavad,” ütles rahandusministeeriumi kantsler Juha Majanen soovitusi tutvustaval briifingul.
Majanduseksperdid rõhutavad, et ükski kulu- ega maksuliik ei tohiks jääda ülevaatamata ning kohandamismeetmed tuleb rakendada „ennaktempos” – ehk kohe järgmise valitsuse ametiaja alguses.
„Kõik kulud ja tulud peavad olema arutelu all; selles etapis ei tohiks midagi välistada,” lausus Majanen.
1. Avalikke teenuseid tuleb kärpida
Ettepanekud: teenuste ulatust ja hüvitiste taset tuleb vähendada.
Järgmine valitsus peab otsustama, milliseid avalikke ülesandeid, teenuseid ja hüvitisi kärpida, et tagada heaoluühiskonna põhifunktsioonide ja elutähtsate teenuste säilimine tulevikus. Samuti tuleb ümber korraldada teenuste osutamise mudelid.
Tervishoid, sotsiaalkaitse ja haridus moodustavad suurima osa valitsuse kulutustest ning pakuvad seetõttu ka suurimat kokkuhoiupotentsiaali.
Ametnike hinnangul võiksid näiteks muudatused sotsiaal- ja tervishoiuteenuste valikus ning teenusvõrgus tugevdada riigi rahandust sadade miljonite eurode võrra.
Mõiste „teenuste valik” tähistab konkreetseid raviprotseduure ja uuringuid, mida rahastatakse avalikest vahenditest.
2. Omavalitsuste ja heaolupiirkondade arvu vähendamine ning riigihalduse reformimine
Ettepanekud: Omavalitsuste ja heaolupiirkondade arvu ja rahastamise muutmine. Ministeeriumide ja ametite tööjaotuse ümberkorraldamine.
Omavalitsuste arvu tuleb vähendada, näiteks nende vastutuse muutmise või ühinemiste soodustamise kaudu. Ametnike hinnangul võiks see tuua 220 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Samuti soovivad nad, et omavalitsused korraldaksid tulevikus teenuseid üha enam koostöö kaudu.
Kui need meetmed ei taga omavalitsuste elujõulisust, oleks alternatiiviks nende vastutuse üleandmine heaolupiirkondadele või keskvalitsusele.
Ametnikud teevad ettepaneku vähendada heaolupiirkondade arvu oluliselt või alternatiivina suurendada nendevahelist koostööd ja tsentraliseerida nende funktsioone.
See võib hõlmata eriarstiabi koondamist kindlatesse kohtadesse või haiglavõrgu sujuvamaks muutmist. Ametnikud pakuvad välja ka mudeli, kus keskvalitsus võtaks täieliku vastutuse kodanikele tervishoiuteenuste korraldamise eest.
Lisaks tuleb reformida heaolupiirkondade rahastamismudelit, kuna praegune süsteem on viinud piirkondadevahelise rahastamise tasakaalustamatuseni. Samal ajal peaks sotsiaal- ja tervishoiukulude tõus aeglustuma või ideaalis pöörduma.
Tulevikus peaksid ministeeriumid keskenduma strateegilistele põhiülesannetele, samal ajal kui nende muud funktsioonid antakse üle ametitele. Ametnikud koondaksid riigiasutused, nende funktsioonid ja tugiteenused. See peaks pikaajaliselt tooma kaasa 100 miljoni euro suuruse püsiva kokkuhoiu. Muudatus võimendaks avaliku sektori töötajate ulatuslikku pensionile jäämist.
3. Majanduskasvu hoogustamine
Ettepanekud: kaotada ebaefektiivsed ettevõtlustoetused ja suunata vahendid kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse; tõsta pensioniiga ja kaotada koduse lapsehoiu toetus.
Ametnikud soovitavad integreerida majandusliku julgeoleku ja kriitiliste sõltuvuste hindamise kõikidesse otsustusprotsessidesse.
Nad teevad ettepaneku koostada energeetikasektori pikaajaline strateegia ja kehtestada seadusega nõue reserveerida ülekandevõrgu võimsust majanduslikult elutähtsate projektide jaoks. Selle ajendiks on andmekeskuste ehituse kiire laienemine Soomes. Samuti tuleks kiirendada investeeringute lubade menetlemist.
Ametnike hinnangul tuleks riiklik rahastus suunata toetustesse, mis soodustavad kasvu ja uuenemist. Ebaefektiivseid ettevõtlus- ja maksutoetusi saaks kärpida sadade miljonite eurode ulatuses.
Müüa võiks riigile kuuluvaid börsil noteeritud aktsiaid 2–3 miljardi euro väärtuses ning suunata saadud tulu börsil noteerimata kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse.
„See kaasaks tugevalt erasektorit, kuna mängus oleks nende endi kapital. See tagab riigile turvalisuse,” sõnas Majanen.
Kasvuks on hädavajalik ka kvalifitseeritud tööjõud, mistõttu peab Soome suurendama kõrgharidusega noorte arvu. Samas teevad ametnikud ettepaneku, et soomlased, kes omandavad teist kõrgharidust samal tasemel, peaksid tulevikus maksma õppemaksu. See meede tugevdaks kõrgkoolide rahastusbaasi. Samal ajal peaks kutsekeskharidus andma inimestele paremad oskused tööturul toimetulekuks.
Ametnikud teevad ettepaneku tõsta pensioniiga ja kaotada koduse lapsehoiu toetus. Vanaduspensioni alampiiri võiks tõsta näiteks nii, et iga järgmise vanuserühma puhul tõstetakse vanusepiiri kuue kuu võrra, kuni alampiir jõuab 70 eluaastani.
„Tasub keskenduda valdkondadele, kus reforme pole pikka aega tehtud – näiteks tööelu pikendamine või väikelaste vanemate hõivatuse suurendamine,” ütles rahandusministeeriumi strateegia- ja uuringuosakonna juhataja Olli Kärkkäinen.
Pensioniea tõstmine tooks hinnanguliselt kaasa 50 000–120 000 täiendavat töötajat. Koduhoolduse toetuse perioodi kaotamine või märkimisväärne lühendamine lisaks ligikaudu 10 000 töötajat.
Ametnike hinnangul vajab Soome rohkem kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sisserännet, mistõttu tuleks seda protsessi mitmel moel hõlbustada.
4. Tehisintellekti täielik rakendamine
Ettepanekud: tehisintellekti laiaulatuslik kasutuselevõtt koos muudatustega juhtimistavades ja õigusaktides.
Avalik haldus peab suutma pakkuda teenuseid senisest tõhusamalt ja kiiremini.
Tehisintellekti potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on vaja investeerida ühisesse tehisintellekti platvormi, kogu haldussüsteemi hõlmavasse töö- ja juhtimismudelisse ning viia läbi õigusreform.
Ametnikud leiavad, et tehisintellekti võiks laialdaselt kasutada suuremahulistes protsessides nagu maksustamine, toetuste menetlemine ning sotsiaal- ja tervishoiuteenused.
„Kodanike jaoks võib see tähendada kiiremaid otsuseid ja sujuvamat teenindust. Töötajate jaoks tähendab see vähem rutiinseid ülesandeid ning rohkem aega ekspert- ja analüütiliseks tööks,” sõnas rahandusministeeriumi IKT-juht Jarkko Levasma.
Üleminek tehisintellektile võib tugevdada riigi rahandust miljardite eurode võrra, kuid hinnangud on liiga ebakindlad, et neile tugineda järgmise valimisperioodi eelarve kohandamise vajadust arvutades.
5. Riskid tuleb kontrolli alla saada
Ettepanekud: Heitkoguste vähendamine puidu põletamise, fossiilkütuste ja turba maksustamise teel.
Ametnike eesmärk on ühiskond, kus elutähtsad funktsioonid on kaitstud igas olukorras ja mis taastub kiiresti häiretest.
Seda saab saavutada, selgitades erinevate osapoolte valmisoleku ja turvalisusega seotud rolle ja struktuure. Samuti tuleks luua selged riikliku koordineerimise tegutsemismudelid. Küberjulgeolek paraneks ressursside koondamise ja rahastamise konsolideerimise kaudu.
Soome ei täida oma EL-i kliimakohustusi ainult riiklike meetmetega; seetõttu tuleks puudujääk katta süsiniku neelajate või heitkoguste ühikute omandamisega teistelt EL-i riikidelt.
See võib aga olla kulukas. Soome probleemid tulenevad eelkõige süsiniku neelajate kehvast seisust maakasutussektoris.
Ametnikud toovad välja tõhusad heitkoguste vähendamise meetmed, mida järgmine valitsus peaks rakendama: põllumajandusest ja hoonete kütmisest pärinevate heitkoguste vähendamine, madalalt maksustatud fossiilkütuste maksude tõstmine ning turbale mõeldud energiamaksusoodustuste kaotamine.
Veel ühe võimalusena nähakse puidu kasutamise maksustamist soojuse tootmisel.
Lisaks leiab ministeerium, et elurikkuse vähenemise peatamine tuleks sätestada seaduses ning määratleda konkreetsed meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.
