EL-i pealinnad valmistuvad vaikselt ette, kuidas blokk peaks reageerima suurele hübriidrünnakule, mis toob kaasa paljude inimeste surma – tulemus, mis tundub viie EL-i diplomaadi ja ametniku sõnul üha tõenäolisem.
Kuid ettevalmistustööd paljastavad lahkarvamusi selle kohta, kui suurt rolli peaks EL julgeolekuküsimustes mängima ja kas bloki pingutused on NATO-ga võrreldes üleliigsed, vahendab Politico.
Arutelud õudusunenäolise rünnaku stsenaariumi üle on viimastel nädalatel toimunud kõigi 27 riigi EL-i suursaadikute vahel, kes on kogunenud „piiratud formaadis”, mis tähendab, et ilma telefonide ja assistentideta.
Arutelud on hoogustunud pärast lõhkeainetega täidetud drooni avastamist Leipzigi lennujaamas augustis, ütlesid diplomaadid ja ametnikud, kellele anti konfidentsiaalsete vestluste arutamiseks anonüümsus.
Kuigi EL on selliseid stsenaariume aastaid arutanud – avalikustades „hübriidtööriistakasti”, mis on suunatud küberrünnakutele, valimistesse sekkumisele ja sabotaažile reageerimise koordineerimisele –, keskendusid viimased kõnelused tõsisemate rünnakute ohule, mis põhjustavad ulatuslikke inimohvreid. Kaks diplomaati ütlesid, et eelmisel kolmapäeval toimunud EL-i suursaadikute kohtumisel keskenduti just sellistele näidetele. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on EL teatanud, et Moskva on intensiivistanud küberrünnakute, sabotaaži ja muude salajaste operatsioonide kampaaniat kogu blokis.
„Euroopa demokraatiad seisavad silmitsi üha suureneva hulga ohtudega,” ütles Euroopa õigusküsimuste volinik Michael McGrath. „Me tugevdame oma võimet ohte ennetada ja tuvastada, parandada varajast hoiatamist ning tagada, et Euroopa suudab kiiresti ja kollektiivselt reageerida, kui meie demokraatlik vastupanuvõime pannakse proovile.”
EL-i diplomaatide ja ministrite arutelud on keskendunud kiirreageerimisrühmade lähetamisele, EL-i rahaliste vahendite eraldamisele kannatada saanud riigi abistamiseks ning sellele, kuidas EL-i institutsioonide juhid peaksid omavahel suhtlema, ütles üks EL-i ametnik.
„Peame olema valmis millekski tõsiseks,” sõnas kõrge EL-i diplomaat. „Kahjuks näitas Leipzig meile, et väga tõsine juhtum – midagi sellist, mis toob kaasa arvukalt inimohvreid – ei ole välistatud.”
Teine EL-i ametnik lisas: „Arvestades Venemaa tegevuse ulatust ja mastaapi, on varem või hiljem inimohvrid paratamatud. See, et neid seni pole olnud, on puhas vedamine.”
Ühendust vapustavad peaaegu igapäevased teated niinimetatud hübriidrünnakutest – see on termin, mida EL ja NATO kasutavad õõnestustegevuse kirjeldamiseks, mis jääb allapoole otsese sõjategevuse läve. Teisipäeval kuulutati mitu meremeest kadunuks pärast seda, kui droonid nende laeva Mustal merel põhja lasid, sellest teatasid Bulgaaria ametnikud.
See järgnes juhtumile Leipzigi lennujaamas, kahtlasele tulekahjule Poola maapealses jaamas, mis teenindab Starlinki sidet, ning plaanile paigutada süüteseadmeid kaubaveosõlmedesse üle kogu EL-i ja Ühendkuningriigi, lisaks regulaarsetele õhuruumi rikkumistele.
„On üsna ilmne, et kui Venemaa kasutab üha enam surmavaid vahendeid meie valmisoleku ja vastumeetmete rakendamise tahte proovilepanekuks, tekivad mingil hetkel inimohvrid,” ütles Euroopa hübriidohtude vastase võitluse tippkeskuse direktor Teija Tiilikainen. „Mingil hetkel – olgu tahtlikult või tahtmatult – see juhtub.”
Kui rünnakuna näivas juhtumis hukkub mitu EL-i või NATO liikmesriigi kodanikku, kasvab surve tegutsemiseks mõlema institutsiooni jaoks tohutuks. „Me kardame väga, et mingil hetkel kaotab elu mõni liitlasriigi kodanik,” ütles üks NATO diplomaat, mis muudab surve tegutsemiseks „väga suureks”.
Samas tekitavad arutelud EL-i tasandil kriitikat mõnede pealinnade poolt, kelle hinnangul väljub EL oma julgeolekualasest rollist ja võib hakata dubleerima NATO – Atlandi-ülese alliansi, mis on 80 aastat Euroopa julgeolekut taganud – põhifunktsioone. „See võib tekitada suurt segadust kõigi tasandite otsustajates,” ütles RUSI juhtivteadur ja NATO endine pressiesindaja Oana Lungescu. „Segadus või ülesannete dubleerimine võib aeglustada otsustusprotsessi, millel on oma tagajärjed, sest aeg on alati kriitilise tähtsusega.”
Veel üheks probleemiks on EL-i turvalise sidevahendite puudumine ja kahtlus, et suursaadikute kohtumistel jagatud tundlik teave võib lekkida, märkisid mitmed diplomaadid. Teated, mille kohaselt jagas Ungari endine välisminister riigijuhtide tasemel peetud kõneluste sisu oma Vene ametivennaga, süvendasid neid kartusi veelgi, pannes pealinnad piirama tõeliselt tundliku teabe jagamist vaid NATO raamistikus.
„Minu valitsus suhtub väga umbusklikult tundliku luureinfo jagamisse Coreperis või isegi riigijuhtide kohtumistel,” ütles ühe idatiiva riigi diplomaat. „See jõuab kas meediasse või otse Moskvasse.”
See vastuseis langeb kokku Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni püüdlustega tugevdada bloki julgeolekuvõimekust. Oma viimases Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes Strasbourgis käis endine Saksamaa kaitseminister välja idee „eriolukorra julgeolekuprotokollist”, mis aitaks EL-i riikidel koordineerida tegevust just sellistes olukordades nagu praegu arutluse all on. Kahe diplomaadi sõnul peaks see protokoll – koos von der Leyeni ettepanekuga luua „Euroopa Julgeolekunõukogu” – leidma koha novembris avaldatavas olulises „Euroopa julgeolekustrateegias”.
Mitmed diplomaadid avaldasid aga vastuseisu, väites, et selliste algatuste käivitamine võtaks mitmeid kuid aega ja võib dubleerida funktsioone, mis on EL-is juba olemas.
Selle asemel, et luua uusi ja keerukust lisavaid formaate, peaks EL ühe kõrge riikliku diplomaadi hinnangul keskenduma olemasolevate kriisile reageerimise vahendite tõhusamale kasutamisele.
„Meile valmistab see hädaolukorra julgeolekuprotokoll suurt ebamugavust,” ütles diplomaat. „Meil on vastavad mehhanismid juba olemas. Kriisi korral saame kasutada integreeritud poliitilise reageerimise süsteemi (IPCR), mis toimis väga hästi nii pandeemia kui ka teiste kriiside ajal.”
Lissaboni lepingu raames loodud IPCR võimaldab ELi eesistujariigil – mõjutatud riigi taotlusel – kokku kutsuda erakorralisi kohtumisi, milles osalevad NATO, ÜRO või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid.
Suuremahulise hübriidrünnaku korral lasub otsustusõigus parima tegutsemisviisi üle endiselt mõjutatud riigil. Prantsusmaa aktiveeris EL-i lepingu artikli 42.7 pärast 2015. aasta Bataclani rünnakuid – see on jäänud ainsaks korraks, mil vastastikuse abi klauslit on rakendatud. Lungescu märkis siiski, et tegemist oli Pariisi „poliitilise otsusega”, mis ei viinud ulatusliku vastastikuse abistamiseni – kui välja arvata terrorirünnakutega seotud uurimiste koordineerimine Prantsusmaa ja Belgia vahel.
Vältimaks segadust tööjaotuses suure ohvrite arvuga sündmuse korral, peaksid pooled Lungescu sõnul ülesanded jagama: NATO tegeleks luureandmete vahetamise ja sõjalise heidutusega, EL aga keskenduks tsiviilmeetmetele.
Tiilikaineni hinnangul on EL-i püüdlused hübriidrünnakutele reageerimist koordineerida kasulikud, kuid teatud piirides. Siiski märkis ta, et need „ei ole võrreldavad riikliku tasandi vastupanuvõime meetmetega”, nagu seda on Soome „tervikliku julgeoleku” lähenemisviis.
Lungescu rõhutas samuti, et Moskva ei tee nende kahe organisatsiooni vahel vahet. „Ausalt öeldes ei huvita [Venemaa presidenti Vladimir] Putinit, kas otsuseid langetab Coreper 2 või NAC,” lisas ta, viidates EL-i suursaadikute kohtumistele või NATO otsustusorganile. „Moskva ei mõtle sellisel viisil.”
