Autopesula seisis silmitsi erakordselt keerulise väljakutsega, kui klient tõi sinna Mercedes-Benzi, mille salongis leidus nii okset ja uriini kui ka põrandamati alla peidetud roiskuv kala.

Puhastusteenus maksis 300 eurot, kuid autoomanik nõudis ettevõttelt 3338 eurot hüvitist kahjude eest, mis väidetavalt tekkisid puhastusprotsessi käigus. Ettevõtte omanik lükkas nõude tagasi, mis viis ägeda vaidluseni, vahendab Ilta-Sanomat.

Mercedes-Benz C22 CDI salongist tehti autopesulas põhjalik videoülesvõte, enne kui okse, uriini ja muu mustuse eemaldamisega alustati.

Videos on näha suuri plekke istmetel, prahti põrandal, mustusekihti istmete all ja tolmu armatuurlaual.

Omanik teadis sõidukis leiduvatest kehavedelikest, kuid ei maininud autopesulas põrandamati alt leitud roiskuvat kala. Kuidas kala sinna sattus, jääb selgusetuks, kuigi on ebatõenäoline, et Mercedest oleks kasutatud kalapüügivahendina. Omanik põhjendas autos valitsevat segadust haige sugulase ja koeraga.

Klient lootis, et saab mustusest ja haisust mõistliku hinnaga lahti. Seespool olev mustusekiht oli aga nii paks, et tavalisest puhastusest poleks kaugeltki piisanud. Autopesula veenis autojuhti valima põhjaliku puhastusteenuse, mis maksis 300 eurot.

Teenindaja teostas töö ja soovitas kliendil pärast pesu auto kuivatamisse viia. Enne pesu töötas auto laitmatult ning kohapeal põhjalikku kontrolli ei tehtud.

Juhi sõnul ei reageerinud pärast pesula külastamist enam kliimaseadme juhtnupud ega raadio helitugevuse regulaator ning käigukast vahetas sõidu ajal ise käike. Klient arvas samuti, et raadio, kliimaseadme juhtploki ja käiguvalitsa mooduli valgustus vajavad väljavahetamist. Oli võimalik, et vesi oli tunginud käiguvalitsa moodulisse ja raadio juhtnuppu.

Veho Oy tehtud kontroll tuvastas kliimaseadme ja käiguvalitsa piirkonnas puhastusvahendi valgumisjälgi. Omaniku sõnul andis Veho suulise hinnangu remondikulude kohta, milleks oli 3000 eurot.

Kokkupuude niiskusega võib põhjustada elektriliste komponentide tõrkeid ka ilma korrosioonita. Auto oli pärast pesu selgelt märg ja vajas täiendavat kuivatamist, mis kinnitas järeldust, et tegemist oli veekahjustusega.

Tarbija nõuab, et autopesula maksaks talle 3338,11 eurot. Summa põhines rikke diagnostika kuludel ja auto remondikulude hinnangul.

Autopesula lükkas väited tagasi. Pesula väitel seadsid sõltumatud eksperdid diagnostika kahtluse alla: väidetavad elektririkked poleks saanud tekkida ühe päeva jooksul.

Põhjaliku puhastusprotsessi käigus eemaldas pesula prahi ja puhastas salongi tolmuimejaga. Armatuurlaua, istmealuste alade ja uste puhastamiseks kasutati suruõhku, autot puhastati tolmuimejaga teist korda ning istmed ja põrandamatid pesti märgpuhastus-tolmuimejaga.

Muid pindu ja aknaid puhastati salongipuhastusvahendi ja mikrokiudlapiga, esiklaasi aga spetsiaalse klaasipuhastuslapiga. Lõpetuseks kuivatati autot soojapuhuriga, hoides aknad veidi irvakil, ning ebameeldivad lõhnad eemaldati osoonigeneraatoriga.

Pesula kinnitusel ei pihustata vedelikke kunagi otse armatuurlauale ega käiguvahetusmehhanismi piirkonda. Pesula tehtud videotest ja fotodest nähtus, et vedelikust tingitud kahjustused olid olemas juba enne puhastust.

Pesula järelduste kohaselt ei tekiks juhtplokis riket ilma veakoodide ilmnemiseta. Juhtploki oksüdeerumine ei toimu ühe päevaga ega olnud ka fotodel nähtav. Rike ei saanud olla põhjustatud ka veest: korrosiooni tekkeks kulub kuid ja sellest tulenev rike ilmneb alles pika aja möödudes.

Tarbijavaidluste komisjonile edastati Mercedes-Benzi omaniku tehtud fotod kahjustustest, need viitasid sellele, et käiguvahetusmoodulis ja raadio juhtnupus võis olla vett. Jälgede põhjal olid veekahjustused kõige tugevamalt mõjutanud auto raadiot ja kliimaseadme moodulit. Auto salongi määrdumisaste selgus komisjonile pesula tehtud videotest.

Komisjoni hinnangul olid musta plastkorpuse siseküljel jäljed, mis viitasid tõenäoliselt pikaajalisele lekkele, samuti leidus lekke- ja oksüdeerumisjälgi käiguvahetusmehhanismi läheduses.

Fotode põhjal ei tuvastanud komisjon, millal võimalikud lekked olid tekkinud.

Autopesula selgituste põhjal veendus komisjon, et niiskusjälgi ei põhjustanud pesemisprotsess. Komisjoni otsuse kohaselt tegi autopesula töö professionaalselt ning selles ei esinenud vigu.

Mercedes-Benzi omanik ei saanud taotletud 3000 eurot remondikulude katteks.