Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hinnangul soovib Venemaa diktaator Vladimir Putin okupeerida kogu Ukraina ja seejärel Balti riigid.

Zelenski peab Putinit diktaatoriks, kellega läbirääkimised pole tegelikult võimalikud, kuna mehel pole kavatsust loobuda oma imperialistlikest ambitsioonidest, vahendab Iltalehti.

Ukraina presidendi sõnul paljastas Putin oma tegelikud sõjalised eesmärgid – võib-olla tahtmatult – neljapäeval Moskvas toimunud Valdai klubi üritusel esinedes. Putin väljendas igatsust Nõukogude ajastu järele.

„Ta meenutas, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim kokkuvarisemine. Seega on tema eesmärk ilmselge: tuua kõik see tagasi, taastada Nõukogude Liit. Tema eesmärk ei ole Ida-Ukraina ega Donetsk; tema eesmärk on okupeerida kogu meie riik,” rõhutas Zelenski.

Reedel osales Zelenski kaugühenduse teel Helsingi julgeolekufoorumil, mille korraldas Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut.

„Eilne Moskva foorum andis olulised vastused kogu maailmale – ja eelkõige Ameerika Ühendriikidele ning teatud skeptikutele Euroopas,” tõi Zelenski välja.

President Zelenski kutsus inimesi üles jälgima loogikat, mis peitub Putini pikaajalises mõttemaailmas.

„Millest me siis räägime? Ideest, et teised rahvad peavad Venemaa vastu sõda ukrainlasi kasutades. Ta [Putin] räägib selliseid asju aeg-ajalt, kuid eile oli ta selles sõnumis väga veendunud – nagu ka veendumuses, et keegi ei peata teda,” analüüsis Zelenski. Tegelikkuses alustas Venemaa sõda Ukraina vastu 2014. aastal. Täiemahuline sissetung on kestnud alates 2022. aasta veebruarist. Rünnak oli provotseerimata ja rikkus ÜRO põhikirja.

Zelenskõi avaldas lootust – „kogu lugupidamise juures” –, et Helsingisse saabunud eksperdid ei käsitleks Venemaa alustatud sõda konfliktina, mis nõuab lahendust poolte huvide tasakaalustamise kaudu.

„Keegi ei vaja vahendust elu ja surma vahel – nende vahel, kes soovivad elada vabaduses ja demokraatias, ning autokraatia vahel. Selline vahendus ei toimi,” hoiatas Zelenski. Tema hinnangul peavad Putin-sugused diktaatorid demokraatlike riikide valmisolekut kompromissideks nõrkuseks, mida nad täiel määral ära kasutavad.

„Vahendus diktaatoritega ei toimi, sest eesmärk on alati leida kompromiss, kuid diktaator on alati tugevamas positsioonis kui ohver. „Meie oleme ohver,” ütles Zelenski.

Ukraina president nõudis rahvusvaheliselt kogukonnalt kaitset. „Minu arvates peab rahvusvaheline kogukond kaitsma iga vaba riiki mis tahes ebaseadusliku agressiooniakti eest.”

Zelenski hinnangul on Putini eesmärk liita kunagi Nõukogude Liitu kuulunud riigid taas tänapäeva Venemaaga ning tuua Nõukogude mõjusfääri kuulunud riigid taas Venemaa kontrolli alla.

„Kahtlemata on tegemist Nõukogude või Vene mõju taastamisega ja selle viimisega endise Nõukogude mõjusfääri tasemele. Jutt käib Kasahstani okupeerimisest. Ta on heitnud pika varju Valgevenele, kuid olen kindel, et ta tahab seda kõike tagasi. Seetõttu puudutavad need väljakutsed ja mõjud Balti riike ning riike, kellega ta [Putin] jagab piiri,” ütles Zelenski.

Zelenski avaldas tänu Soome riigile ja rahvale toetuse ning käegakatsutava abi eest, mis on püsinud vankumatuna kogu täiemahulise agressioonisõja vältel. „Olen ​​uhke, et ukrainlastel on sellised sõbrad nagu Soome rahvas,” rõhutas Zelenski.

Ukraina president peab Soome presidenti Alexander Stubbi oma sõbraks.

Stubb kuulas saali esireast Zelenski kaugühenduse teel peetud kõnet, mille järel astus ta lavale koos Moldova presidendi Maia Sanduga. Soome president leidis, et sõjajärgne Euroopa julgeolekukord erineb sellest, mida Venemaa oli kavandanud.

„Euroopa jõudude tasakaal on pärast sõja lõppu hoopis teistsugune kui praegu. Lisaks on meil Euroopa moodsaim, tõhusaim ja kogenenuim armee – Ukraina armee. See tähendab, et kogu Euroopa julgeolekumaastik on muutunud – ja tõenäoliselt viisil, mida Venemaa ei soovinud,” ütles Stubb.

Stubb usub, et Euroopa demokraatiate positsioon tugevneb veelgi aastatel 2027 ja 2028. Ta tunnistab, et sõja lõpukuupäev on endiselt ebaselge. „Ma ei tea, millal see sõda lõpeb,” ütles president ohates.

Demokraatiad peavad valmistuma Venemaa ohuks ka pikas perspektiivis. Stubb rõhutas seda eriti.

„Tahan kõigile meelde tuletada, et kui sõja alguses polnud Vene armee võimeline pidama kaasaegset sõda, siis nüüd on ta seda. Seetõttu on nad pärast sõda uuesti koondudes palju tugevamad. Peame seega jõudude tasakaalu puhul arvestama mitmesuguste teguritega,” ütles Stubb, viidates ennetava heidutuse tugevdamise tähtsusele.

Stubbi hinnangul erinevad Soome sõjajärgsed suhted Venemaaga märgatavalt nendest suhetest, mis valitsesid enne 2022. aastat. „Meie suhted Venemaaga saavad olema hoopis teistsugused, kuid pikas perspektiivis usun ma diplomaatiasse ja see on suund, mille nimel peame töötama. Rõhutan sõna „pikas perspektiivis”,” lisas Stubb.