Silmapaistev Vene välispoliitika strateeg hoiatas, et Moskva võib käiku lasta tuumarelvad ja jätta mõnest Euroopa riigist järele vaid riismed, kui need jätkavad Ukraina toetamist.

Sergei Karaganov ütles, et Venemaa kasutaks esialgu tavarelvi, kuid pöörduks tuumarünnakute poole, kui Euroopa keelduks alistumast, vahendab Daily Mail.

Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu auesimees lükkas ühtlasi tagasi võimaluse, et Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid võiksid vastata tuumarelvadega.

Tema ähvardused tulevad ajal, mil Moskva nõuab Euroopa riikidelt sõjalise ja rahalise toetuse vähendamist, mis aitab Kiievil Venemaa täiemahulisele sissetungile vastu seista.

„Kui nad jätkavad seda sõda – Euroopa sõda Ameerika abiga Venemaa vastu Ukraina territooriumil –, siis varem või hiljem tunneme vajadust konflikti eskaleerida,” ütles Karaganov BBC-le.

„Minu stsenaariumide kohaselt on esimene löökide seeria tavarelvastusega. Kuid kui Euroopa ei alistu, peame paraku kasutama tuumarelva. Mõnest Euroopa riigist ei jääks suurt midagi järele.”

Kui talle toodi vastuväiteks võimalus, et Euroopa vastulöök võib Venemaast mitte midagi alles jätta, jäi ta endale kindlaks, et mingit vastulööki ei tule.

„Ei, Euroopalt ei tule mingit vastust,” ütles ta. „Kas Suurbritannia ründab Venemaad tuumarelvadega? Loodan, et te pole nii hullud. Olen kindel, et ameeriklased pole nii hullud.”

Karaganov tunnistas, et Venemaa on sõjas kaotanud palju inimesi, kuid kritiseeris oma valitsust selle eest, et pole tegutsetud piisavalt karmilt.

Ta ütles, et Moskva suurendab nüüd oma rünnakuid ja hävitab Ukraina võimet toimida elujõulise riigina.

Need märkused tulevad Venemaa ja Euroopa riikide vaheliste kasvavate pingete ajal, mil Lääne ametnikud süüdistavad Moskvat küberrünnakute, sabotaaži ja droonide sissetungide korraldamises.

Saksamaal leiti Leipzigi lennujaamas Ukraina transpordilennukite lähedalt lõhkeseadeldist kandev droon.

Lääne ametnikud usuvad, et sellised intsidendid on osa eskaleeruvast Venemaa kampaaniast, mis tegutseb rahu ja sõja vahelises hallis tsoonis.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas samal ajal BBC-le Moskva väidetavate hübriidrünnakute kohta küsimustele vastates Euroopat sõjapidamises tema riigi vastu.

Ta osutas Ukrainale tarnitud ja Venemaa ründamiseks kasutatud Briti ja Euroopa relvadele, väites, et Moskval on õigus need hävitada.

See väide peegeldab Kremli pikaajalist konflikti kujutamist Euroopa sõjana Venemaa vastu, hoolimata sellest, et Moskva alustas 2022. aastal täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Putin on andnud vähe märke, et ta on valmis lahinguid peatama, hoolimata Venemaa suurtest lahinguväljakaotustest ja kahjust majandusele.

Tema kõned ja avaldused viitavad sellele, et ta on endiselt kindel, et Moskva suudab saavutada sõjalise võidu.

Need kommentaarid tulevad pärast seda, kui Venemaa hoiatas kolmapäeval NATO-t, et on valmis kasutama tuumarelvi, kui lääneliit üritab ära lõigata Kaliningradi, Venemaa eksklaavi Läänemere ääres.

Reutersi nähtud dokumendis, mis saadeti NATO-le, süüdistas Moskva allianssi „ohtlikus ja hoolimatus kursis”, mis toob kaasa „suure ohu otsese relvakonflikti puhkemiseks”.

Dokumendis märgiti, et see hõlmab võimalust, et Venemaa võib juba konflikti algusjärgus anda lööke alliansi liikmesriikide otsustuskeskuste pihta.

„Venemaa on valmis kasutama kogu oma käsutuses olevat jõudude ja võimekuste arsenali, sealhulgas tuumarelvi, oma territooriumi kaitsmiseks juhul, kui NATO riigid peaksid üritama isoleerida Kaliningradi oblastit ülejäänud riigist,” seisis diplomaatilises noodis.

Hoiatus rõhutas Moskva tõsist muret selle pärast, mida ta on nimetanud kasvavaks NATO ohuks Kaliningradile – tugevalt militariseeritud Venemaa territooriumile, mis asub Poola ja Leedu vahel.

NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et allianss vastas Venemaa sõnumile järgmiselt: „Me oleme kaitseallianss. Ja lõpetage tuumaähvardused. See on täiesti põhjendamatu ja ei aita olukorrale kaasa.”

Reutersi nähtud kirjalikus vastuses märkis NATO ühtlasi, et ükski tema „õppus ega tegevus ei kujuta endast ohtu Vene Föderatsiooni territooriumile”.

„Me kutsume Vene Föderatsiooni üles lõpetama provotseerimata täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Me nõuame tungivalt, et Vene Föderatsioon hoiduks üha hoolimatumast käitumisest liitlaste suhtes ja lõpetaks vastutustundetu tuumaretoorika,” seisis teates.