USA-s Tennessee osariigis mõrvas süüdi mõistetud naine elas eilse kolmapäeva 30. septembri õhtul üle kaks surmava süsti doosi, enne kui osariigi ametnikud hukkamise peatasid ja ta arstiabi saamiseks haiglasse toimetasid, teatasid tema advokaadid.

See oli tänavu osariigis juba teine ​​ebaõnnestunud hukkamiskatse, vahendab New York Times.

Ilmnenud tõrge järgnes pikale juriidilisele ebakindlusele, mis lükkas Christa Pike’i hukkamist umbes üheksa tunni võrra edasi. Osariik oli püüdnud hukkamisega kiiresti edasi liikuda, et viia see läbi enne päeva lõppu ja vältida protseduuri ajakava muutmist.

Kahes kiireloomulises kohtuavalduses teatasid Pike’i advokaadid, et kuigi talle manustati kaks süstlatäit pentobarbitaali – surmavat ainet –, ei kaotanud naine teadvust. Tema sõnul oli naisel endiselt pulss ja ta norskas kuuldavalt.

Esialgu polnud selge, mis ravimite manustamisel valesti läks või milline oli Pike’i tervislik seisund. Kolmapäeva hilisõhtul tehtud avalduses teatasid advokaadid, et naine viibib lähedalasuvas haiglas, kuid tema seisundi kohta neil info puudub. Tennessee ametnikud kinnitasid föderaalkohtunikule hilisõhtul, et Pike saab arstiabi.

Pärast hukkamiskatset toimunud pressikonverentsil kirjeldasid tunnistajateks olnud meedia esindajad pr Pike’i üsna erksana, kes ühel hetkel oma vaimse nõustajaga laulis. Reporterite sõnul olid hukkamiskambrit tunnistajatest eraldavad kardinad peaaegu tund aega suletud, lisades, et nad kuulsid ikka veel hingamist ja ühtlast norskamist.

Kiirabiautod saabusid vanglasse ajal, mil tunnistajad pressikonverentsil kõnelesid, ja lahkusid umbes 15 minutit hiljem. Vanglaametnikud ei rääkinud ega teinud hukkamise kohta avaldust.

Nashville’is asuva Riverbendi maksimaalse turvalisusega asutuse vanglaametnikud ei pöördunud pärast seda ajakirjanike poole. Avalduses ütles Tennessee parandusasutus, et nad „on järginud kõiki osariigi seadusliku ja kehtestatud hukkamisprotokolli samme, mille on heaks kiitnud peaprokuröri büroo”.

„Protokollis sisalduv surmav süst on olnud järjepidevalt tõhus,” märkis asutus.

See oli teine kord sel aastal, kui Tennesseel on olnud raskusi surmavate ravimite manustamisega. Mais tühistas osariik ühe neljast kavandatud hukkamisest, kuna meditsiinitöötajad ei leidnud surmava ravimi manustamise ajal veeni.

Pr Pike’i advokaadid väitsid, et protseduur võib tema jaoks olla piinarikas, kuna tal on väikesed veenid, seksuaalse trauma ajalugu ja muud terviseprobleemid.

„Meile ei meeldi õigustada, aga pr Pike’i tõstatatud mured osutusid tõeks: keeruline veeni pääs, paisunud veenid, halvenenud pentobarbitaal, erakorralise arstiabi puudumine, kui asjad paratamatult valesti lähevad, kõik salajase protokolli alusel,” märkisid nad pärast hukkamiskatset avaldatud ühisavalduses.

50-aastane pr Pike, kes mõisteti süüdi oma klassikaaslase mõrvas 1995. aastal, oleks olnud esimene naine, kes osariigis enam kui 200 aasta jooksul hukatakse. Ta pidi hukatama kolmapäeva õhtul pärast seda, kui USA ülemkohus lubas osariigil asjaga edasi minna vaid mõni tund enne protseduuri nurjumist.

Kohtu otsus tehti pärast seda, kui föderaalse apellatsioonikohtu jagunenud kolleegium peatas varem samal päeval lühikeseks ajaks hukkamise ja ütles, et juhtumi arutamiseks on vaja rohkem aega. Tema advokaadid olid väitnud, et pr Pike’i esialgne õiguslik kaitse ei esitanud piisavalt tema laste seksuaalse väärkohtlemise ja hooletusse jätmise ajalugu.

Ülemkohtu kolm liberaalset kohtunikku ei nõustunud hukkamise läbiviimist lubava otsusega, kusjuures kohtunik Sonia Sotomayor kirjutas, et enamus „takistab tarbetult” apellatsioonikohtul pr Pike’i argumenti täielikult kaalumast.

„Ma ei näe põhjust tavapärast apellatsioonimenetlust lühendada, eriti arvestades eksliku otsuse tõsiseid tagajärgi,” kirjutas kohtunik Sotomayor. Temaga liitusid kohtunikud Elena Kagan ja Ketanji Brown Jackson.

Kohtunik Sotomayor lisas, et „Tennessee soov kiirendada Pike’i hukkamist mõne päeva või isegi nädala võrra ei saa kaaluda üles” proua Pike’i huvi oma elu kaitsta.

1995. aasta jaanuaris meelitasid proua Pike, tema tollane poiss-sõber ja üks sõber 19-aastase Colleen Slemmeri Tennessee ülikooli linnakus asuvasse metsatukka, kus nad teda mõnitasid ja piinasid. Nad peksid teda asfalditükkidega ja lõikusid teda vaibanoaga. Toona 18-aastane proua Pike võttis kaasa tüki Slemmeri kolbast ja näitas seda vähemalt ühele teisele inimesele.

Proua Pike’i tollane poiss-sõber Tadaryl Shipp tunnistas, et lõikas Slemmeri rinnale pentagrammi – tegu, mis tekitas hirmu satanistlike rituaalide ees. Kuna Tennessee seadused näevad surmanuhtlust ette vaid kuriteo toimepanemise ajal vähemalt 18-aastastele isikutele, mõisteti toona 17-aastane Shipp eluks ajaks vangi. Eelmisel aastal keelduti tema ennetähtaegsest vabastamisest.

Slemmeri perekond toetas kindlalt proua Pike’i hukkamist ja kogus raha, et sõita oma kodust Florida osariigis Jacksonville’i lähistel Nashville’i hukkamist pealt vaatama. Slemmeri ema May Martinez oli veendunud, et proua Pike ei saa oma tütre surma kuidagi heastada ning ta tuleks hukata.