Ukraina vajab „uut Manhattani projekti”, ütles endine kaitseminister Mõhhailo Fjodorov laupäeval toimunud riigi suurimal iga-aastasel tehnoloogiakonverentsil IT Arena, esinedes saalitäiele end tehnoloogiaentusiastideks pidavatele inimestele.

Seejärel näitas ta tehisintellekti loodud videot, mis illustreeris tema mõtet: robopunk-stiilis segu humanoidsetest ja krabitaolistest maismaarobotitest, mis sibavad üle lageda rindejoone, täites ülesandeid, mis käivad Ukraina praegustele robotitele veel üle jõu, vahendab Defense News.

Videos tutvustas Fjodorov oma visiooni „robotite armeest” – kahejalgsetest püstiasendis liikuvatest ja muudest maismaarobotitest koosnevast väest, mis võtaks sõduritelt üle paljud rindejoone kõige ohtlikumad, kuid vajalikud ülesanded.

„Meie idee on ühendada insenerid, idufirmad ja kapital ühtseks ökosüsteemiks, et saaksime lahinguväljale tuua humanoidseid roboteid,” ütles Fjodorov pärast ettekannet väljaandele Defense News antud eksklusiivintervjuus.
„Tahame pikemas perspektiivis oma jalaväe nende robotitega asendada.”

Selle eesmärgi saavutamiseks kutsub Fjodorov robootika, tehisintellekti, sensorite ja autonoomsete süsteemide spetsialiste ühendama oma oskused – sarnaselt sellele koondatud jõupingutusele sõja ajal, mis viis esimese aatomipommi loomiseni – ning suunama need masinatele, mis tema sõnul ühel päeval asendavad Ukraina jalaväe.

35-aastane Fjodorov seab eesmärgiks, et rühm saavutaks humanoidse robotiga esimese kinnitatud lahingutulemuse kuue kuu jooksul ning viiks aasta jooksul läbi rünnaku, kus robotid täidavad missiooni kõige ohtlikumaid ülesandeid ilma jalaväe toetuseta.

Kuuekuulise tähtaja täitmiseks pole aega kulutada uurimis- ja arendustegevusele, mistõttu alustab ta investeerimist ettevõtetesse, kelle relvad on juba läbinud katsetused ja näidanud turul teatavat elujõulisust.

Fjodorov soovib, et Ukraina haaraks sõja järgmises tehnoloogilises etapis initsiatiivi, enne kui Venemaa – kelle tunduvalt suurem armee ja tööstusbaas võimaldavad uusi relvi kiiresti masstootmisesse viia – seda teha jõuab.

„Venemaa mõtleb pidevalt uutele strateegiatele, kuidas meie rindejoont murda,” ütles ta. „Meie peame olema need, kes esimesena rindejoone murravad.”

Robotid on vaid üks kaitsetehnoloogia valdkondadest, mida endine minister uue projekti raames arendada kavatseb.

„Need võivad olla robotid või autonoomsed süsteemid,” sõnas ta. „Meil on kolm põhisuunda: sensorid ja robotid; odavamad raketid Shahed-tüüpi droonide tõrjumiseks; ning tehisintellektil põhinevad ründedroonid ja -raketid.”

Fjodorovi plaani kohaselt tuvastavad „Robotite armee” liikmed lahinguväljal probleemi, leiavad tehnilise lahenduse ja meeskonna, tagavad arenduseks vajalikud ressursid, katsetavad toodet koos sõduritega reaalsetes tingimustes ning laiendavad toimivate lahenduste kasutamist.

See on sama mudel, mida ta kasutas „Droonide armee” puhul – algatuse, mille ta käivitas 2022. aastal Ukraina digitaalse ümberkujundamise ministrina ning mis avas turu Ukraina droonitootjatele, algatas riigihanked ja operaatorite väljaõppe ning aitas luua esimesed löögidroonide üksused.

„Drooniarmee … muutis kõike meie riigis ja maailmas ning, ma usun, ka maailma tulevikku,” ütles ta. „Nüüd püüame luua samasugust ökosüsteemi robotite jaoks.”

Ukraina väed toetuvad rünnakutel ja igapäevastes ülesannetes juba suurel määral maismaarobotitele; kaitseministeeriumi andmetel viidi augustis läbi üle 25 000 logistika- ja evakueerimisoperatsiooni – seda on 3,3 korda rohkem kui jaanuaris.

Ent enamikku Fjodorovi videos näidatud futuristlikest robotilahendustest – sealhulgas humanoidroboteid – Ukrainas praegu lahingutegevuses ei kasutata ning kasutusel olevate maismaarobotite juhtimisel on peaaegu alati kaasatud inimoperaator, kes juhib neid tavaliselt Starlinki vahendusel.

Fjodorov ütles, et ambitsioonikas ettevõtmine kaasab mitmeid ettevõtteid, mis tegutsevad toote elutsükli eri etappides: mõned valmistavad komponente, teised panevad kokku valmisroboteid ning kolmandad arendavad nende juhtimiseks vajalikku tarkvara.

„Meil on nende esimeste ettevõtete jaoks vahendeid olemas,” sõnas Fjodorov, keeldudes nimesid nimetamast. „See tähendab, et meil on kaks või kolm ettevõtet, kes saavad nendes valdkondades meie partneriteks.”

Pärast teadaannet avaldatud pressiteate kohaselt kuuluvad „Robotite armee” algatusse riskikapitalifond tehnoloogiameeskondadesse investeerimiseks, oma kaitsetehnoloogiaettevõtted ning teadus- ja arendusüksus.

Algatus käivitati vaid mõni nädal pärast seda, kui Fjodorov teatas uue kaitseettevõtte loomisest, mille esimeseks investoriks sai Palantiri tegevjuht Alex Karp.

Fjodorov ütles väljaandele Defense News, et ettevõte alustab tegevust korporatiivfondiga ning võib hiljem luua oma riskikapitalifondi.

Fjodorovi sõnul on nende uue põlvkonna robotite arendamisel ja kasutuselevõtul suurimaks väljakutseks vajalik innovatsioonikiirus.

Ukraina peab need robotid kiiresti kasutusele võtma, et säästa jalaväge ja edestada Venemaad, kes on tema sõnul õppinud Ukraina lahinguvälja uuendusi kopeerima ja kiiresti mastaapima.

Samal ajal seisab Ukraina silmitsi järjekordse talvega, mil Venemaa korraldab rünnakuid, kuid riigil on puudus õhutõrjerakettidest.

Nädalavahetusel, mil Fjodorov oma algatusest teatas, tabasid Venemaa droonid Kiievis lasteaedu ja ülikoolihooneid, tabasid suurt tsiviilhaiglat ning hävitasid linnast väljaspool toiduturu ja mitu tanklat; mitu päeva kestnud kombineeritud õhurünnakus hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada kümneid inimesi.

„Meil ei ole piisavalt aega,” ütles ta. „Peame need tulemused saavutama võimalikult kiiresti.”