USA väed lahkuvad homme kolmapäeval 30. septembril oma viimastest baasidest Iraagis – see on lahkumine, mida peavad võiduks Iraan ja selle liitlased, kellel on nüüd riigis suur mõjuvõim – riigis, kus enam kui kaks aastakümmet kestnud sõja käigus hukkus 4500 ameeriklast.

Iraagi julgeolekuekspertide hinnangul võib see vägede väljaviimine – milles lepiti kokku 2024. aastal president Joe Bideni ajal ja mille viis ellu Donald Trumpi administratsioon, pidades samal ajal sõda Iraani vastu – anda Teheranile ja selle mõjukatele liitlastele vabad käed, võimaldades ühtlasi teistel USA vaenlastel, sealhulgas Islamiriigil, taas pead tõsta, vahendab Reuters.

„Iraan võib koalitsiooni lahkumisest strateegiliselt kasu lõigata, kuna sellega kaob sõjaline kohalolek, mis toimis aastaid vastukaaluna Teherani mõjule Iraagis,” ütles Iraagi julgeolekuekspert Jasim al-Bahadli, kes on spetsialiseerunud Iraaniga seotud relvastatud šiiitide rühmituste uurimisele.

Ta ennustas, et Iraani-meelsed relvarühmitused mitte ainult ei esitle lahkumist oma liikumise võiduna, vaid püüavad seda hoogu ära kasutada, et saavutada suurem mõju julgeoleku- ja poliitiliste otsuste langetamisel.

Abu Mojtaba al-Yasiri, kes on Iraani toetatud relvastatud rühmitusi ühendava katusorganisatsiooni „Islami Vastupanu Iraagis” komandör, nimetas USA vägede väljaviimist „ajalooliseks võiduks Iraagi islami vastupanurühmituste ja auväärsete iraaklaste jaoks ning hävitavaks kaotuseks Ameerika projektile”.

„30. septembril tähistame Iraagi ajaloo ühe musta peatüki lõppu ja okupatsiooni ebaõnnestumist oma tahte pealesurumisel meie riigile,” ütles ta Reutersile. „Iraak on tõestanud, et riigi suveräänsust ei saa tagada välisjõud, vaid rahva vastupanu ja tahe.”

Kuigi USA vägede lahkumine on iraaklaste seas üldiselt populaarne, kardavad need, kes tunnevad muret Iraani toetatud rühmituste tugevuse pärast, et väljatõmbumine on ennatlik.

„Me leiame, et Iraak ei ole praegu veel täielikult valmis julgeoleku eest vastutust üle võtma,” ütles Reutersile Fallūjah’ – kunagise Ameerika-vastase vastupanu kantsi – sunniitide hõimujuht Abdulrahman al-Zobaie. „Kõik iraaklased püüdlevad täieliku suveräänsuse poole ja keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid ma usun, et just (USA juhitud koalitsiooni) selline lahkumine ja võimuvaakumi tekitamine on see, mida kõik iraaklased kardavad.”

Ameerika väed tungisid Iraaki 2003. aastal, et kukutada sunniidist diktaator Saddam Hussein, seejärel nad okupeerisid riigi, seadsid ametisse šiiitide juhitud valitsuse ja pidasid aastaid kestnud võitlust mässuliste vastu, enne kui 2011. aasta lõpus sealt lahkusid.

Nad naasid vähem kui kolm aastat hiljem, et aidata Iraagi vägedel alistada sunniitide äärmusrühmitus Islamiriik aastatel 2014–2017 peetud suures sõjas.

Operatsiooni „Iraagi vabadus” käigus hukkus ligikaudu kaks korda rohkem ameeriklasi kui paralleelselt toimunud Afganistani sõjas, mis lõppes USA järsu väljatõmbumisega 2021. aastal.

Viimastel aastatel on Iraak olnud ainus riik, mis on säilitanud tihedad poliitilised ja sõjalised liitlassuhted nii Ameerika Ühendriikide kui ka Iraaniga, viimane on mõnikord kasutanud Iraagi territooriumi oma huvide eest peetava varisõja tallermaana.

Ameerika Ühendriigid tapsid 2020. aastal Bagdadi lennujaama tehtud rünnakuga Iraani tippkomandöri Qasem Soleimani. Iraani liitlased tulistasid korduvalt USA baase, kutsudes mõnikord esile vasturünnakuid. Tänavuses sõjas Iraaniga hukkus Iraagis seitse 18-st hukkunuks märgitud USA sõjaväelasest, viimane neist oli maaväe seersant, kes hukkus juulis Erbili lähedal asuvas baasis drooni õhkimise käigus.

Iraan, kelle lõppeesmärk on sundida Ameerika vägesid kogu Lähis-Idast lahkuma, käsitleb USA lahkumist Iraagist võiduna oma „vastupanu-telje” – piirkonnas tegutsevate liitlasest relvarühmituste – jaoks.

„Iraagis valitseb püsiv julgeolek,” kui ameeriklased on riigist ja piirkonnast lahkunud, ütles esmaspäeval Iraani parlamendi riikliku julgeoleku komisjoni aseesimees Amir Hayat Moqaddam. Iraan „tervitab Ameerika vägede lahkumist Iraagist ja toetab seda kahtlemata”, ütles ta Iraani parlamendi uudisteteenistusele. „Vastupanurühmitused tegutsevad praegu, võttes mõnikord sihikule Ameerika väed ja astudes nendega vastasseisu.”

Washington on süüdistanud Iraani toetatud relvarühmitusi Iraagis rolli mängimises laiemas Lähis-Ida konfliktis, kuna need korraldavad Teherani suunisel rünnakuid naaberriikide vastu – viimati tabati sel kuul Saudi Araabia suurt naftajuhet. Bagdadi valitsus väidab, et püüab nende mõju piirata.

Mõned Iraagi julgeolekuametnikud – nii föderaalvalitsusest kui ka poolautonoomsest põhjaosas asuvast Kurdistani piirkonnast – väidavad, et USA vägede väljaviimine võib anda uut hoogu Islamiriigi võitlejatele – kuigi nende väljakuulutatud kalifaat purustati ligi kümne aasta eest, on neil endiselt säilinud varjatud rakukeste võrgustik. Oma võimu tipul kontrollisid need võitlejad kolmandikku Iraagist ja tapsid tuhandeid inimesi, sealhulgas sadu ohvreid, kelle mahalaskmist nad ise filmisid endise USA sõjaväebaasi territooriumil.

USA luureandmete, logistilise toe ja droonide puudumine annab Islamiriigile võimaluse end uuesti koondada, ütles kurdi väejuht Sirwan Barzani. „Oleme juba üle kahe nädala täheldanud Islamiriigi varjatud rakukeste liikumist – seda pärast teadet meedias, et rahvusvaheline koalitsioon viib oma väed Iraagist ametlikult välja septembri lõpuks,” sõnas ta. „Minu hinnangul on see tõstnud võitlejate moraali.”

Iraagi julgeolekujõudude teatel valmistas üks kahtlustatav Islamiriigi rakuke ette enesetapurünnakuid, mis pidid toimuma vägede väljaviimisega samal ajal. See plaan tõi esile mure, et äärmusrühmitus suudab vaatamata aastaid kestnud sõjalistele tagasilöökidele endiselt julgeolekulünki ära kasutada, märkisid neli Iraagi julgeoleku- ja sõjaväeametnikku.

Islamiriik „püüab saata sõnumit, et rühmitus on endiselt võimas ja suuteline korraldama veriseid rünnakuid”, ütles strateegiliselt tähtsas naftalinnas Kirkūkis teeniv kõrge julgeolekuametnik, kolonel Khalid al-Bayati.