Eesti ja Venemaa piiri ääres Setomaal kulgeb tee mõnda aega otse piki piirijoont. Selle kõrvale on maasse kaevatud lai ja sügav kraav, mis täitub pärast vihmasadu pruunika veega.
Kraav on osa Eesti rajatud kaitseliinist; seda ääristab pikk rida betoonist tankitõkkeid – niinimetatud „draakonihambaid” –, mis on mõeldud soomusmasinate edasiliikumise takistamiseks, vahendab Yle.
Umbes kümne kilomeetri pärast maastik muutub. Võru suunas liikudes ilmub metsa vahele looklev kaevikute, tulepositsioonide ja maasse süvistatud betoonpunkrite võrgustik.
See kõik moodustab kõige nähtavama osa Eesti plaanist kaitsta oma territooriumi juba otse riigipiirilt alates.
„Küsimus ei ole sellises tõkkes nagu Hiina müür,” võtab kokku Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Antti Viljaste.
Eesti, Läti ja Leedu leppisid 2024. aasta jaanuaris kokku Balti kaitseliini rajamises.
Selle algatuse ajendiks on NATO uued regionaalsed kaitseplaanid. Põhimõtteks on kaitsta liitlaste territooriumi kohe võimaliku rünnaku alguses; kaitse ei rajane ideel kaotatud territooriumi hilisemast tagasivallutamisest.
Eesti panus hõlmab tankitõkkeid, hajutatud baase ja ladusid, kus hoitakse kiireks kasutuselevõtuks valmis selliseid vahendeid nagu „draakonihambad” ja okastraat.
Plaan näeb ette ligikaudu 600 betoonpunkri rajamist, millest igaüks on mõeldud mahutama 8–12 sõdurist koosnevat jalaväejagu. Need on ette nähtud kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste kasutamiseks Kagu- ja Kirde-Eestis.
Kaitseliin ei moodusta piki piiri katkematut ahelat; rajatiste asukohad määratakse kindlaks kaitseväe plaanide, maastiku ja maaomanikega sõlmitud kokkulepete alusel.
Sõjaohu korral täiendatakse süsteemi miiniväljadega. Eesti astus 2025. aasta lõpus välja Ottawa konventsioonist, mis keelustab jalaväemiinid; see tähendab, et jalaväemiinide kasutamine on taas võimalik.
Füüsilised tõkked ei ole oma tähtsust kaotanud, kuigi droonide roll Ukraina sõjas on märkimisväärselt kasvanud, märgib kolonel Viljaste.
„Kui vaenlane soovib riiki okupeerida, peab ta lõpuks meie pinnale astuma. Need tõkked on mõeldud eelkõige vägede liikumise takistamiseks. Droonide peatamiseks on olemas spetsiaalne tehnoloogia,” märgib ta.
Projekti esimeses etapis hinnati Eesti kanda jäävaid kulusid maksimaalselt ligikaudu 60 miljonile eurole. See hinnang on esialgne ja võib muutuda.
Tööd algasid 2025. aasta suvel tankitõrjekraavide rajamisega Venemaa piiri vahetusse lähedusse. Esimene 500-meetrine lõik ehitati otse piiri äärde.
Sellest ajast peale on ehitustegevus laienenud Setomaal asuvatele eramaadele. Tänavu on ehitustöödel osalenud muu hulgas Eestis paiknevad Briti sõdurid.
Kaitsepositsioone rajatakse piki kogu Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri, mis on enam kui saja kilomeetri pikkune. Kaitseliin ulatub kuni 40 kilomeetri sügavusele sisemaale.
Kohalike suhtumine kaitserajatiste ehitamisse on muutunud üha positiivsemaks, mida konkreetsemaks projekt on muutunud, ütleb vallavanem Raul Kudre. Tema sõnul on oluline küsimus see, kuidas kompenseeritakse maaomanikele kaitseotstarbeks vajalik maa.
„Kas maa renditakse või pakutakse mujal asendusmaad. See on siin väga tähtis küsimus. Kohalikud teavad, et maa on väärtuslik vara – piiratud ressurss, mida inimesed soovivad alles hoida,” selgitab Kudre.
Ettevõtja ning kohaliku pärandiseltsi ja Setomaa Liidu eestvedaja Margus Timmo suhtub kaitseliini positiivselt, ehkki kindlustuste rajamine tuletab meelde sõjaohtu. Tema sõnul võivad kindlustused kohalike turvatunnet hoopis tugevdada.
„Kunagi tegi muret see, et inimesed hakkasid siit lahkuma. Kui riik ja kohalik kogukond loovad siia turvatsooni, mis pakub Setomaale paremat kaitset, võib see aidata inimesi ja investeeringuid piirkonnas hoida,” märgib ta.
Kindlustusrajatiste projekt on edenenud plaanitust aeglasemalt. Punkrite ehitus oleks pidanud juba varem hoo sisse saama, kuid sellised protsessid nagu hanked ja kokkulepped maaomanikega on võtnud aega.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus märgib samuti, et sellise ulatuse ja iseloomuga projekti pole Eestis varem ette võetud. Juuni lõpuks oli Kagu-Eestis rajatud üle kümne kilomeetri tankitõrjekraave. Kagu- ja Kirde-Eestis oli paigaldatud kokku 28 punkrit ning hangitud üle 20 000 „draakonihamba” tüüpi tõkestuselemendi.
Osa tõkestuselemente on paigutatud ladustamisaladele kavandatud positsioonide läheduses.
Eesmärk on, et praegu kavandatav kaitseliin oleks suuremas osas valmis 2027. aasta lõpuks. Selleks ajaks on plaanis paigaldada kõik 600 punkrit Kagu- ja Kirde-Eestisse. Samuti näevad plaanid ette veel ligikaudu 40 kilomeetri ulatuses tankitõkete rajamist.
2027. aasta lõpp ei tähenda siiski tingimata kindlustustööde lõppu. Viljaste sõnul jätkub kaitseliini tugevdamine vastavalt sellele, kuidas muutuvad sõjapidamine ja kaitsevajadused. „Peame oma kodumaastikku parimal võimalikul viisil ära kasutama, kuni meil selleks veel aega on,” ütleb Viljaste.
