Venemaa mobilisatsiooni kohta liiguvad jätkuvalt kuuldused. Hinnanguliselt võib mobilisatsioon alata pärast 20. septembril toimunud Venemaa parlamendi alamkoja Riigiduuma valimisi. Mitmete allikate, sealhulgas ühe Euroopa julgeolekuametniku hinnangul võib tänavu vaja minna kuni 300 000 sõdurit.
Soome välis- ja julgeolekupoliitika asjatundja Henri Vanhanen peab mingisugust mobilisatsiooni tunduvalt tõenäolisemaks stsenaariumiks kui olukorda, kus ei juhtu midagi. See, kuidas selline mobilisatsioon tegelikult kulgeb, on aga omaette küsimus, vahendab Ilta-Sanomat.
Muuhulgas on Poola välisminister Radosław Sikorski hoiatanud, et Venemaa võib mobilisatsiooniks vajada ettekäänet. Üheks selliseks näiteks võiks olla rünnaku lavastamine Venemaa territooriumil.
Vanhanen ei pea seda võimalust võimatuks. Ta rõhutab, et lavastatud rünnak ei peaks veenma mitte Läänt, vaid eelkõige Venemaa rahvast. Vanhaneni hinnangul võiks Venemaa toita muljet, et teda ähvardatakse, ning püüda süüdlaseks tembeldada näiteks NATO-t.
Vanhaneni sõnul võib Venemaa end ise saboteerida, kasutades selleks sisuliselt mis tahes vahendeid. Venemaa ei pruugi oma eesmärkide saavutamiseks isegi tsiviilisikute tapmisest taganeda.
„Raketirünnak, pommiplahvatus, sabotaažiakt, droonirünnak, katastroof, mis toob kaasa tsiviilisikute hukkumise,” loetleb Vanhanen.
Tegemist oleks niinimetatud valelipu (false flag) operatsiooniga, mille eesmärk on jätta mulje millestki muust kui see, mis tegelikult toimub.
Vanhaneni sõnul võib ulatuslik ja edukas mobilisatsioon mõjutada ka Soome piire. Kui Venemaa suurendab märkimisväärselt oma vägede arvu ja tal jääb Ukrainast vägesid nii-öelda üle, võidakse need suunata näiteks Leningradi sõjaväeringkonda.
Uus mobilisatsioon võib pikas perspektiivis kiirendada nende vägede komplekteerimist. Venemaa president Vladimir Putin teatas juba 2023. aastal, et loob Leningradi oblastis sõjaväeringkonna. See ringkond hõlmab kogu Soome, Eesti ja Lätiga külgnevat piiriala.
Vanhaneni sõnul ei ähvarda Soomet vahetu rünnakuoht, kuid olukorra jälgimine on nii Soome kui ka NATO jaoks hädavajalik.
Kas Venemaa hakkab looma uut strateegilist reservi NATO kirdeküljel – ehk Soome vahetus läheduses?
Venemaal võib aga juba mobilisatsioon toimuda vaikselt kulisside taga. Vanhaneni hinnangul püüab Venemaa mobilisatsiooni laiendada eelkõige järk-järgult, ilma sellest ametlikult teatamata. Nii loodetakse vältida 2022. aasta sündmuste kordumist, mil pärast mobilisatsiooniteadet põgenes Venemaalt tuhandeid inimesi.
Venemaa võib viia läbi järkjärgulist mobilisatsiooni, kutsudes näiteks teenistusse kümneid tuhandeid reservväelasi ning hajutades kutseid ajaliselt ja piirkonniti.
Vanhaneni hinnangul võivad suurema koormuse all kannatada vaesemad piirkonnad ja alad, kus elab palju rahvusvähemusi, samas kui poliitiliselt tundlikud linnad nagu Moskva ja Peterburi jäävad mõjust tõenäoliselt kõrvale – vähemalt esialgu.
Sellise stsenaariumi puhul pole üht kindlat päeva, mida saaks nimetada uue mobilisatsiooni alguseks, sõnab ta.
Tavalise värbamise ja mobilisatsiooni vahele tekib niinimetatud hall ala. Vanhaneni sõnul on Venemaalt juba tulnud teateid meestest, keda peetakse kinni ja survestatakse sõjaväelepinguid allkirjastama.
Võimalikuks võib osutuda ka nn valelipu operatsiooni (lavastatud rünnaku) stsenaarium, eriti kui varjatud mobilisatsioonipüüdlused ei anna piisavaid tulemusi.
Mobilisatsiooni vajaduse põhjus on selge: Venemaa kaotab Ukrainas vähemalt sama palju sõdureid – kui mitte rohkem –, kui tal õnnestub värvata. Vanhaneni andmetel kaotab Venemaa kuus ligikaudu 20 000–30 000 sõdurit, värvates samal ajal umbes 27 000 uut meest.
Praeguse tempo juures suudab Venemaa seega oma kaotusi vaid vaevu kompenseerida.
„Venemaa on kindlasti võimeline sõda jätkama, kuid vajab pidevalt kümneid tuhandeid mehi ainuüksi oma praeguse väekoosseisu säilitamiseks,” märgib ta.
