Telekanali CBS News käsutusse sattunud sisedokumendi kohaselt hindab USA maaväe reserv praegu oma võimekust eraldada järgmise 90–120 päeva jooksul USA Lõunaväejuhatusele (U.S. Southern Command) sõjaväepolitsei üksusi, meditsiinipersonali ja muid toetusüksusi.
Anonüümsust palunud USA ametnike sõnul on dokument seotud Kuubat puudutava sõjalise planeerimisega, kuigi saareriiki ennast selles otseselt ei nimetata.
Dokument ei sisalda märke konkreetsetest vägede lähetamise käskudest. Siiski on president Donald Trumpi administratsioon avaldanud Kuubale tugevat majanduslikku survet ja nõudnud saareriigilt poliitiliste reformide elluviimist.
Samuti ei täpsustata dokumendis, kui palju sõdureid oleks vaja Lõunaväejuhatuse (Southern Command) vastutusalas, mis hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi mere piirkonda.
Maaväe reservi staabi päringus hinnatakse selliste üksuste kättesaadavust nagu logistikale keskendunud tagalatoetuspataljon, inseneripataljon, toetusstaap ja sõjaväepolitsei brigaad. Samuti uuritakse meditsiinibrigaadi ning eesliini elustamis- ja kirurgiaüksuse kättesaadavust.
Trump on selles piirkonnas järginud niinimetatud Monroe doktriini põhimõtteid, et piirata välismaiste vastaste tegevust. ÜRO Peaassambleel ennustas Trump Kuuba valitsuse kokkuvarisemist ja kuulutas, et vabadus on saabumas. Samuti märkis ta, et senaator Marco Rubio peab Havannaga „aktiivseid läbirääkimisi”. Varem sel aastal teatas Trump avalikult, et Kuuba on järgmine, ning ütles uskuvat, et talle langeb au Kuuba enda kontrolli alla saada.
USA luure hindas varem sel aastal ka Havanna suhteid Venemaa, Hiina ja Iraaniga. Lisaks viis USA sõjavägi läbi luureoperatsioone Kuubat ümbritseval merepõhjal. Juulis uurisid sõjalised planeerijad ka võimalikke meetmeid saare vastu, sealhulgas 101. dessantdiviisi õhudessanti.
Ametnikud on siiski rõhutanud, et tegemist on võimalikeks olukordadeks mõeldud planeerimisega ja rünnakuotsust ei ole tehtud.
Kuuba president Miguel Díaz-Canel on omalt poolt lubanud, et tema riik vastab igasugusele USA rünnakule.
