Teenuse Polttoaine.net andmetel oli diislikütuse hind Põhja-Soomes Inaris asuvas Kaamasen Kievaris eile neljapäeval 24. septembril 2,84 eurot liitri kohta. Samuti maksid autojuhid seal riigi kõrgeimat hinda 95 E ja 98 E bensiini eest: vastavalt 2,55 ja 2,70 eurot liitri kohta.

Soomest sai hiljuti riik, kus diislikütus on Euroopas kõige kallim, vahendab Yle.

Ka bensiinihinnad on püsinud kõrgel tasemel, nagu selgub Euroopa Komisjoni aruandest, milles esitatakse naftatoodete iganädalased tarbijahinnad EL-i riikides.

Kõrgetele hindadele pole kiiret leevendust oodata, kuna USA ja Iraani vaheline konflikt Hormuzi väinas jätkub.

Yle küsis ekspertidelt – tanklaketi St1 naftatoodete eest vastutavalt juhilt Timo Jokinenilt ja OP-Pohjola pangagrupi naftaturge jälgivalt peaökonomistilt Lippo Suominenilt –, kas liitrihind võib ületada kolme euro piiri.

„Lühiajalises perspektiivis kaasneb diislikütusega palju suurem hinnatõusurisk kui bensiiniga. Bensiininõudlus langeb talveperioodil tavaliselt seetõttu, et inimesed sõidavad vähem, mis avaldab hinnale survet languse suunas. Diislikütuse puhul toimub kütteperioodil vastupidine asi,” sõnab Timo Jokinen.

Lippo Suominen peab võimalikuks, et see piir ületatakse.

„Juba kevadel prognoosisin, et kütusehinnad võivad halvimal juhul tõusta kahe ja poole euroni – ja me olemegi selle tasemeni jõudnud. Pole sugugi välistatud, et hinnad võivad küündida kolme euroni,” märkis ta.

Millised tegurid aga võiksid kergitada liitrihinna üle selle piiri?

Suomineni ja Jokineni sõnul on lisaks Lähis-Ida olukorrale olnud bensiini- ja diislikütuse hindade tõusu taga kriitiline, kuid sageli tähelepanuta jäänud tegur – ebapiisav rafineerimisvõimsus.

Pärast Venemaa agressioonisõja algust on Euroopa katnud oma diislikütuse vajaduse impordiga Ameerika Ühendriikidest ning toornafta kohapealse töötlemisega.

Jokinen märgib, et USA-st on Euroopasse liikunud märkimisväärses koguses diislikütust. „See pärineb Texase ja Louisiana ekspordile orienteeritud rafineerimistehastest,” ütleb Jokinen.

President Donald Trumpi algatatud konflikt Iraaniga on kergitanud kütusehindu USA-s sedavõrd, et Trump on ähvardanud piirata diislikütuse eksporti, püüdes hindu langetada ja oma positsiooni novembris toimuvate vahevalimiste eel tugevdada.

„Diislikütuse ekspordikeeld oleks lisaks olemasolevatele häiretele kindlasti märkimisväärne riskitegur,” lisab Jokinen.

„Kui USA ekspordikeeld peaks teoks saama, kestaks hindade tõususurve kahtlemata edasi,” ütleb Suominen.

Vaatamata piirangutele on Venemaa suutnud diislikütuse eksporti teataval määral jätkata, ehkki Ukraina rünnakud on seda protsessi takistanud. Ka see mõjutab kütusehindu.

„Alles eile öösel viis Ukraina läbi järjekordsed edukad rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele, sundides diislikütuse ostjaid otsima alternatiivseid allikaid mujalt,” ütleb Suominen.

Kui turul tekib paanikaostude laine, näeme selle vahetut mõju tanklate hindadele.

„Oleme kindlasti üsna lähedal kolme euro piirile. Hind võib tõusta veelgi kõrgemale, kui toornafta pakkumine väheneb, rafineerimisvõimsus veelgi kahaneb, USA otsustab piirata diislikütuse eksporti ning kõik hakkavad bensiini ja diislikütust varuma,” loetleb Suominen.

ST1 esindaja Timo Jokinen leiab, et bensiini hind tõenäoliselt enam ei tõuse.

„Pean kolme euro tasemeni jõudmist – või selle ületamist – bensiini puhul väga ebatõenäoliseks. Muidugi on sellel turul raske midagi kindlat väita, kuid bensiini puhul on selline stsenaarium väga ebatõenäoline,” märkis ta.

Põhjuseks on asjaolu, et bensiininõudlus põhjapoolkeral on novembris ja detsembris alati kõige madalam.

„Küsimus on hooajalises kõikumises. Seega ei näe ma bensiini hinnal erilist tõususurvet; pigem tundub, et hind langeb, seda eelkõige hooajalistest teguritest tingituna,“ ütleb Jokinen.

Samas leiab Jokinen, et diislikütuse hind tanklas võib tõusta kolme euroni.

„Diislikütuse puhul on selline võimalus olemas. Hinnad hüppavad veelgi, kui Ameerika Ühendriigid kehtestavad diislikütuse ekspordikeelu. Võimalik, et saaksime kuu aega varude toel hakkama, kuid sellest pikem piirang oleks äärmiselt keeruline,” ütleb Jokinen.

Sellest hoolimata on isegi diislikütuse hetkehind praegu kõrgem kui tulevikutehingute hind. See viitab sellele, et turg eeldab diislikütuse hinna stabiliseerumist praeguselt tasemelt.

„Olukord kaldub veidi selles suunas. Samas on diislikütuse puhul suurem oht, et kõrged hinnad püsivad,” ütleb Jokinen.

Kuid loomulikult sõltub kõik lõpuks sellest, kuidas nafta hind keset kõiki ebakindlaid tegureid kujuneb.

Bensiini ja diislikütuse hindadest on juba mõnda aega palju räägitud, kuid kas sellel on olnud ka praktilist mõju?

„Ei ole tingimata üht kindlat piiri, millest alates inimesed sõitmise täielikult lõpetavad. Kuid mida kõrgemaks hind tõuseb, seda vähem sõidetakse. Just seal leitakse tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel ning põhimõtteliselt on see hea asi,” ütleb Suominen.

Samas on kütus Soomes nii tugevalt maksustatud, et teema on ka väga poliitiline. Käib juba äge arutelu selle üle, kuidas kütusehindu alandada.

„Hindadesse sekkumiseks on tugev poliitiline tahe, kuid nagu juba märgitud, on need meetmed riigieelarvele kulukad,” lausub ta.

Suominen suhtub toetustesse ettevaatlikult. „Paraku on tõsiasi see, et isegi kui meil õnnestuks hinda kümne sendi võrra langetada, oleks diislikütus sellest hoolimata ikkagi pagana kallis.”