NATO kõrge allikas ütles väljaandele Iltalehti, et Venemaa valmistub üldmobilisatsiooniks. Alliansi idatiiva liikmesriikidel on luureandmeid mobilisatsiooniks valmistumise kohta.

„Oleme näinud väga usaldusväärseid ettevalmistusi mobilisatsioonitempo kiirendamiseks,” sõnas NATO allikas.

Allika sõnul on Venemaa võimeline kiiresti läbi viima varasemast ulatuslikumat mobilisatsiooni. „Venelased õppisid oma esimesest mobilisatsioonist palju – nii registrite kui ka muude tegurite osas –, mis tegi kogu süsteemi teatud mõttes paremini ettevalmistatuks tegelikuks mobilisatsiooniks,” hoiatas NATO allikas.

2022. aastal viis Venemaa läbi osalise mobilisatsiooni pärast seda, kui oli alustanud hävitussõda Ukraina vastu.

Luureandmed viitavad tõsisele ohule. Need näitavad, et Venemaal pole kavatsust Ukrainas rahu sõlmida ega loobuda eesmärgist taastada sõjalise jõu abil oma Nõukogude-aegne mõjusfäär.

„Asjaolu, et Venemaa valmistub mobilisatsiooniks, on iseenesest märk sellest, et tema esialgsed strateegilised eesmärgid – needsamad sihid, mis seati sõja alguses Ukraina vastu – ei ole muutunud. See on selgelt vaenulik tegevus,” hindab NATO allikas.

Pärast Venemaa mobilisatsiooni võib Ukraina sõjaline olukord kiiresti halveneda.

„Kui me Euroopas ütleme, et Ukraina sõja tulemus määrab sisuliselt Euroopa julgeolekuarhitektuuri tuleviku, siis on Venemaa mobilisatsioon – olenemata selle vormist – meie jaoks kriitilise tähtsusega küsimus,” rõhutab allikas.

Kui lääne demokraatiad ei sekku Ukraina päästmiseks, jätkab Venemaa oma vallutussõda, seades teravasse ohtu NATO idatiiva riigid – nagu Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. NATO allika sõnul on see valitsev luurehinnang.

Seetõttu nõuab Venemaa mobilisatsioon NATO demokraatiatelt kiireid ja jõulisi vastusamme. „Ja nüüd on küsimus meile kõigile: mida kuradit me sellega ette võtame?”

Selles loos esineb kõrge NATO allikas oma ametikoha tõttu anonüümselt.

„Kas me kavatsemegi lihtsalt kõrvalt vaadata intensiivistuvat pommitamiskampaaniat ja nentida, et „just selline sõda ongi”, või otsustame Ukraina toetamisel tempot tõsta?” küsib allikas kriitiliselt.

Allikas kritiseerib NATO riikide valitsusi tegevusetuse eest, mis ähvardab ohtu seada nii Ukraina eksistentsi kui ka NATO idatiiva riikide territoriaalse terviklikkuse.

„Venemaa survestamiseks, et see mobilisatsioonist loobuks, pole kuigi palju tehtud. Me lihtsalt laseme asjadel omasoodu kulgeda,” märgib allikas teravalt.

NATO ja EL-i riikide poliitiline nõrkus kallutab kaalukaussi suunas, kus Venemaa võib hinnata, et mobilisatsioon toob talle kasu.

„Kui nad üldse kaaluvad Venemaal toimuva ulatusliku mobilisatsiooniga seotud kulusid ja riske, siis näib, et praegu kaalub võimalik kasu Venemaa silmis võimaliku riski üles,” hindab NATO allikas.

Kuigi sõja raskuskese on Ukrainas, hoiatab NATO allikas võimaluse eest, et Venemaa võib lähitulevikus proovile panna NATO 5. artikli, kasutades sõjalist jõudu alliansi idatiiva vastu.

„Me teame, millised on Venemaa pikaajalised eesmärgid, ja on vaid kaks piiri, mida nad pole veel ületanud: NATO 5. artikli piir ja tuumaeskalatsioon. Nad on ületanud kõik muud varasemad piirid, mille puhul me ütlesime, et Venemaa sellist sammu ei astu. Venelased on täpselt nii teinud,” ütleb allikas, rõhutades vajadust suhtuda olukorda realistlikult.

Luureandmed viitavad sellele, et Venemaa plaanib suurendada vägivaldseid sabotaažirünnakuid NATO riikides. NATO allika sõnul on Venemaa eesmärk külvata hirmu ja survestada demokraatlikke riike vähendama Ukrainale antavat sõjalist abi.

„Ohu tase on tõusnud. Oht intensiivistub nii mahu kui ka iseloomu poolest. Venemaa kiirendab oma rünnakute kampaaniat NATO riikide vastu,” kinnitab allikas, viidates ohuhinnangu halvenemisele.

NATO on valmis alliansi idatiiba kiiresti tugevdama, kui Venemaa president Vladimir Putin peaks otsustama välja kuulutada mobilisatsiooni. „Me teeme ettevalmistusi ja oleme valmis,” kinnitas NATO allikas.