Euroopa luureametnikud juhivad tähelepanu võimalusele, et Venemaa võib NATO-t peagi proovile panna – ühe ametniku sõnul võib võimalik rünnak toimuda lähimate „kuude, mitte aastate” jooksul.

Hoiatused järgnesid Poola peaministri Donald Tuski parlamendile tehtud avaldusele, milles ta märkis, et luureandmete kohaselt võib Venemaa lähikuudel korraldada NATO territooriumi vastu drooni- või raketirünnaku, püüdes sellega tõestada, et „5. artikkel on pigem teoreetiline kui praktiline”, vahendab Guardian.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas Tuski hoiatusi „põhjendatuteks ja hästi dokumenteerituteks” ning kutsus reedel Pariisi erakorralisele kohtumisele erakonnajuhid ja 2027. aasta presidendivalimiste kandidaadid, et arutada muu hulgas luureandmeid Venemaalt lähtuva kasvava ohu kohta.

Hirm olukorra eskaleerumise ees tekib ajal, mil ÜRO Peaassamblee koguneb sel nädalal New Yorgis ning Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas on mõlemal poolel sagenenud õhurünnakud. Eilse pühapäeva 20. septembri varajastel tundidel ründas Kiiev Moskvat ja teisi Venemaa piirkondi sadade droonide ja rakettidega, korraldades ühe sõja suurimatest õhurünnakutest.

Viimase nädala jooksul eri paigus antud intervjuudes väljaandele Guardian arutlesid kolm Euroopa luurejuhti oma seisukohtade üle seoses Moskvast lähtuva võimaliku ohuga.

Tšehhi julgeolekuteenistuse BIS juht Michal Koudelka ütles, et lisaks sagenenud droonitegevusele võivad Kremli plaanidesse kuuluda ka väikesemahuline sissetung Venemaaga piirnevale NATO territooriumile. „See on võimalik. See võib hõlmata piiratud sissetungi, valelipuoperatsioone või ulatuslikku mõjutuskampaaniat,” sõnas ta harukordses intervjuus ameti peakorteris Prahas. Ta märkis, et selline stsenaarium võib realiseeruda lähimate „kuude, mitte aastate” jooksul, kuid lisas, et „paljud inimesed teevad kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks”.

Venemaaga piirnevate Balti riikide ametnikud on olnud sissetungi või muu tõsise eskaleerumise võimalikkuse suhtes ettevaatlikumad, viidates Moskva ressursside nappusele seoses sõjaga Ukrainas ning hoiatades, et rünnakuohu rõhutamine võib mängida Kremli kasuks.

„Me ei näe märke peatsest rünnakust,” ütles Läti riikliku julgeolekuteenistuse VDD peadirektor Normunds Mežviets intervjuus ameti peakorteris Riias. Ta tunnistas, et on märke Moskva ettevalmistustest otsustavamateks sammudeks Euroopas, kuid märkis, et pole selge, kas need plaanid on vaid osa destabiliseerimisstrateegiast.

„Endiselt on lahtine küsimus, kas neil on otsesed ja konkreetsed plaanid või on see vaid osa nende laiematest püüdlustest külvata Lääne ühiskonnas hirmu ja ebakindlust,” ütles ta.

Balti riikide poliitikud, kes on aastaid kritiseerinud Lääne-Euroopat liigse leebuse eest Venemaa suhtes, on nüüd sattunud kummalisse olukorda, kus nad peavad mõnele lääneriikide juhile soovitama avalikus retoorikas hoogu maha võtta, kartes, et jutt peatsest sissetungist võib kahjustada nende ühiskondi ja majandust.

Laupäeval kritiseeris Eesti välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov viimaste päevade „paanikat sotsiaalmeedias” seoses võimaliku rünnakuga. „Kui on põhjust rünnakut karta, võite olla kindlad: me anname sellest teada. Seniks aga säilitage rahu, jätkake oma tegemisi ja toetage Ukrainat,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Mežviets märkis, et üldiselt on hea, et Lääne-Euroopa on Venemaa ohust teadlikuks saanud. „Enne 2022. aastat hoiatasime pidevalt oma Lääne-Euroopa partnereid Venemaa ohu eest, kuid enamasti meie häält ei kuulatud. 2022. aastal meie partnerite suhtumine muutus. Nad tõdesid, et baltlased ja poolakad olidki õigel seisukohal,” ütles ta.

Ei Mežviets ega Koudelka soovinud arutada, millist konkreetset luureinfot võidi saada Venemaa väidetavate plaanide kohta lähikuudeks, samuti ei soovinud nad kommenteerida, kas CIA direktori John Ratcliffe’i ootamatu visiit Moskvasse eelmisel kuul – mille käigus ta peatus ka Riias – oli osaliselt mõeldud Kremli hoiatamiseks ohtude eest, mis kaasneksid rünnakuga NATO vastu.

Pärast seda visiiti lükkas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ümber kuuldused Venemaa rünnakust NATO vastu. „Sellel pole mingit seost tegelikkuse ega Vene Föderatsiooni kavatsustega,” ütles ta.

Samas on paljudel eurooplastel veel meeles sündmused, mis eelnesid 2022. aastal alanud Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse – aeg, mil USA ametnikud hoiatasid korduvalt Venemaa sissetungiplaanide eest, kuid Kreml seda järjekindlalt eitas.

Nüüd, mil selles sõjas on saamas viies talv, ei näita USA juhitud jõupingutused rahu saavutamiseks Ukrainas edu märke, samal ajal kui Venemaa ja Ukraina on hoogustanud vastastikuseid drooni- ja raketirünnakuid. Viimastel kuudel on Ukraina hävitanud suure osa Venemaa naftataristust, võttes sihikule naftatöötlemistehased ja muud rajatised.

Moskva on sageli öelnud, et relvade, luure ja sõjaliste nõustajate varustamine Ukrainas muudab lääneriigid sõja osalisteks ja legitiimseteks sihtmärkideks, kuid on seni vältinud tegevust, mis võiks esile kutsuda NATO koordineeritud vastuse. Selle asemel on ta algatanud nn sabotaažikampaania Ukrainat kõige valjemini toetavate riikide sihtmärkide vastu ning korraldanud ühekordseid intsidente, mille eesmärk oli ilmselt piiride katsetamine, näiteks kui aasta tagasi Poola õhuruumi kaldus üle tosina laskemoonata drooni.

Koudelka ütles, et Venemaa praegune taktika on „eskaleerimine deeskaleerimiseks”, kusjuures Kreml soovib suruda Lääne ühiskondade nõrkadele kohtadele, et vähendada nende toetust Ukraina sõjategevusele. „Nad usuvad, et kui nad piisavalt eskaleerivad, otsustavad Euroopa riigid Ukrainat mitte toetada,” ütles ta.

Viimastel nädalatel on Trumpi administratsioon taas üritanud käivitada Ukraina rahu läbirääkimisi. Lisaks Ratcliffe’i visiidile Moskvasse käisid USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner samuti Moskvas ning külastasid esimest korda Kiievit. Kuigi Donald Trump on korduvalt väitnud, et Venemaa president Vladimir Putin on kokkuleppest huvitatud, valitseb Euroopas skepsis selle suhtes, kas Kremlil on üldse huvi heas usus peetavate läbirääkimiste vastu.

„Ma ei ole näinud mingeid märke sellest, et Moskvas kaalutaks tõsiselt tegelikke läbirääkimisi,” ütles Rootsi sõjaväeluure ja julgeolekuteenistuse juht Thomas Nilsson intervjuus Riias toimunud konverentsi kõrvalüritusel. „Minu hinnangul usuvad nad endiselt, et suudavad oma strateegilised eesmärgid saavutada, mistõttu nad lihtsalt mängivad läbirääkimiste teatrit,” lisas ta.

Kõik kolm luurejuhti tõdesid, et sõltumata muudest sündmustest hoogustub Venemaa sabotaažitegevus Euroopas lähikuudel tõenäoliselt veelgi. Nilsson nimetas olukorda muutvaks teguriks hiljutist relvastatud drooniga seotud vahejuhtumit Leipzigi lennujaamas, mille Saksa võimud on omistanud Venemaa luureteenistusele.

„Relvastatud mehitamata õhusõiduki saatmine tiheda liiklusega lennujaama Kesk-Euroopas… Kui toimuvad rünnakud, mis võivad kaasa tuua inimohvreid või ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega infrastruktuuri hävimise, siis minu arvates muudab see olukorda kardinaalselt,” ütles ta.

Mežviets ütles, et Venemaa liigub paanika külvamiseks mõeldud sabotaaži- ja süütamisrünnakute juhuslikult sihtimiselt konkreetsete sihtmärkide poole, mis on seotud Lääne toetusega Ukrainale. „Me näeme, et nad otsivad võimalusi rünnata raudteetaristut, Ukraina tugitaristut. Praegu näeme liikumist kaitsetööstuse sihtmärkide suunas,” ütles ta. „Kui seda teha, siis saavutatakse psühholoogiline efekt niikuinii, nii et saate mõlemad asjad korraga,” lisas ta.

Nilsson ütles, et Venemaa sabotaažitegevuse hiljutise intensiivistumise taga on mitu eesmärki: vähendada toetust Ukrainale, tekitada lõhesid NATO-s ja ärevusse ajada Euroopa elanikkonda. „Ma arvan, et Moskvale meeldiks, kui NATO-l oleks lõputu arutelu artikkel 4 konsultatsioonide üle, kuid tegudeni ei jõutaks,” ütles ta.

Koudelka ütles, et sabotaažikampaania teine ​​​​mõju on luureteenistuste ressursside piiramine, kuna kahtlused püsivad sageli isegi siis, kui intsidendid on põhjustatud muudest teguritest. „Nüüd peavad luureteenistused iga tulekahju või iga riket uurima potentsiaalse terrorirünnakuna ja see on neile hea tulemus,” ütles ta.