Venemaa president Vladimir Putin ei pruugi kunagi nõustuda Ukraina rahuleppega, hindab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik intervjuus ERR-ile.
Venemaa ründab varasemast suurema intensiivsusega ja Putin eeldab endiselt, et nad suudavad vastaspoolest kauem vastu pidada. Samuti ei pea ma tõenäoliseks, et Putin ise kunagi sooviks Ukrainaga mingisugustki rahu- või kokkulepet sõlmida, sõnas Raik.
Raiki sõnul usub Putin endiselt, et suudab saavutada eesmärgid, mille ta Ukraina-operatsioonile seadis.
Sellest vaatenurgast on ainus võimalus sõda jätkata – ehkki parimal juhul võidakse mingil hetkel sõjalist tegevust vähendada, kui kulud ja riskid muutuvad Venemaa jaoks liiga suureks, märkis ta.
Raiki sõnul püüab Venemaa nüüd hirmu külvata mitte ainult Ukrainas, vaid kogu Euroopas, õõnestades sellega toetust Ukrainale. Venemaal ei lähe sõjas hästi ja see mõjutab tema tegevust.
Seetõttu on nad hakanud võtma suuremaid riske ja olukorda eskaleerima, lootes, et Euroopa ei ole valmis karmimaid vastumeetmeid rakendama, lisas ta.
Kahjuks on Venemaal Raiki hinnangul selles osas õigus olnud.
Euroopa riikide rakendatud vastumeetmed on seni olnud üsna nõrgad, ütles Raik.
Ta märkis, et reaktsioon oli oodatust leigem pärast vahejuhtumit Saksamaal Leipzig-Halle lennujaamas, kus lõhkeainet kandnud Venemaa droon sattus väga lähedale Ukraina transpordilennukile.
Saksamaa vastus Venemaale hõlmas Bonnis asuva Venemaa peakonsulaadi sulgemist ja Berliinis tegutseva nn Vene Maja (Russisches Haus) tegevust reguleeriva lepingu lõpetamist. Mõlemad üksused on väidetavalt olnud seotud Venemaa luuretegevusega Saksamaal.
Hübriidohtudele ja Venemaale spetsialiseerunud ekspert Hanna Smith ütles varem väljaandele Iltalehti, et loodab selle olevat vaid Saksamaa vastumeetmete esimese etapi. Vähemalt seni pole avalikkuse ette jõudnud teateid muudest olulistest meetmetest.
Raiki sõnul on ülioluline, et Ukraina toetamine jätkuks. Ukraina õhukaitset tuleb tugevdada ja Venemaa-vastaseid sanktsioone karmistada. Ta märgib, et endiselt on võimalik rakendada mitmeid meetmeid, mida seni pole juletud kasutada.
Raiki hinnangul võtab Venemaa sihikule eelkõige need riigid, kelle toetus on Ukrainale kõige elulisema tähtsusega. Peamine sihtmärk on Saksamaa – mitte Balti riigid, nagu sageli arvatakse.
ERR-i andmetel hoiatasid Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Poola peaminister Donald Tusk Rovaniemi tippkohtumisel, et lähinädalatel on oodata otsustavaid hetki. Raik selgitab, et see hoiatus tuleneb asjaolust, et Venemaa kavandab uusi rünnakuid Euroopa vastu.
