Fikseeritud hinnaga elektrilepingud on Soomes aasta algusest saadik märgatavalt kallinenud. Elektrihindade võrdlusportaali Halvinsähkösopimus.fi septembrikuu turuülevaate kohaselt on kaheaastaste lepingute keskmine energiahind alates jaanuarist tõusnud ligikaudu 40 protsenti. Kuuekuuliste lepingute puhul on hind peaaegu kahekordistunud.

Selle taga on elektri futuurhindade tõus, mis mõjutab elektrimüüjate pakutavate tähtajaliste lepingute hindu, vahendab Talouselämä.

Kuuekuuliste lepingute keskmine hind tõusis jaanuaris kehtinud 8,33 sendilt kilovatt-tunni kohta 15,89 sendini. See tähendab elektrihinna 91-protsendilist tõusu.

Üheaastaste lepingute keskmine hind tõusis 8,23 sendilt 12,02 sendini kilovatt-tunni kohta, mis on 46-protsendiline kasv.

Samuti tõusis kaheaastaste lepingute keskmine hind – 7,82 sendilt 10,97 sendini kilovatt-tunni kohta, mis tähendab 40-protsendilist tõusu.

Turuülevaates toodud hinnad kajastavad täielikult fikseeritud hinnaga lepingute energiatasu ja sisaldavad 25,5-protsendilist käibemaksu. Võrdluses ei ole arvestatud kuupõhiseid püsitasusid.

Hinnatõus on viimastel kuudel kiirenenud. Lühiajaliste lepingute puhul mängib rolli ka lepinguperioodi ajastus: sügisel algav kuuekuuline leping hõlmab talvekuid, mil elekter on tavaliselt kallim.

Tõusnud on ka eesootava talve elektri futuuride hinnad.

Reedel, 11. septembril 2026, olid Soome hinnapiirkonna 2027. aasta jaanuari ja veebruari futuuride hinnad ligikaudu 15,9 senti kilovatt-tunni kohta (koos käibemaksuga). See tähendab umbes 22-protsendilist tõusu võrreldes 17. augustiga.

Futuuride hinnad ei anna siiski täpset ettekujutust sellest, milline saab olema elektri hind börsil talveperioodil.

Pehme ja tuuline talv võib hoida tegelikud hinnad futuuride tasemest madalamal, samas kui külm ja tuulevaikne ilm võib hindu tõsta. Tarbija jaoks kajastub futuuride hindade tõus juba uute fikseeritud hinnaga elektrilepingute hindades.