Putin plaanib rünnata NATO riike, aga Briti peaminister suhtub asjasse leigelt

Eile reedel 18. septembril tembeldati Briti peaminister „ükskõikseks Burnhamiks”, kuna valitsus ei näidanud üles muret hoiatuste pärast, mille kohaselt valmistub Vladimir Putin uuteks rünnakuteks Euroopa vastu.

Poola peaminister Donald Tusk hoiatas, et Kreml plaanib võtta sihikule NATO riigid, samas kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron märkis rünnakute sagenemist, kartuses, et Venemaa valmistub proovile panema Lääne toetust Ukrainale, vahendab Daily Mail.

Muret on suurendanud ka teated, et USA kaalub vähemalt 25 000 sõduri – mis moodustab enam kui veerandi sealsest 80 000-liikmelisest väekontingendist – väljaviimist Euroopast; selle sammu taga on Donald Trumpi administratsiooni surve, millega nõutakse, et Euroopa võtaks oma kaitse eest suurema vastutuse.

Viimastel kuudel on Venemaa korraldanud üle Euroopa „hübriidrünnakuid”, kasutades selleks lõhkeainega varustatud droone. Sel nädalal olid sihikul Poola ja Leedu.

Venemaa operatsioonide fookuses on olnud ka Saksamaa ja Balti riigid. Need riigid on vastuseks suurendanud kaitsekulutusi ja toetust Ukrainale.

Vaatamata Euroopa kohale kogunevatele äikesepilvedele kinnitasid Ühendkuningriigi kaitseametnikud, et Putini strateegias pole toimunud muutusi ja ta ei taotle laiema konflikti puhkemist.

Samuti väitsid nad, et saavad Venemaa kavatsuste kohta samasuguseid luureandmeid nagu teisedki liitlased. See kõik toimub ajal, mil peaminister Andy Burnham võõrustas reedel Manchesteris oma Iiri ametivenda Micheal Martinit ja jagas sotsiaalmeedias vastavaid videoid.

Kuid kõrgemad kaitseametnikud kritiseerisid Burnhamit olukorra näilise tõsiduse puudumise pärast, hoolimata Euroopas helisevatest häirekelladest.

Praeguste prognooside kohaselt peaks Ühendkuningriik NATO kaitsekulutuste eesmärgi 3,5 protsenti saavutama kõige varem 2035. aastal.

Daily Maili kampaania „Ära jäta Suurbritanniat kaitseta” on survestanud järjestikuseid valitsusi suurendama sõjalisi kulutusi.

Endine kaitseminister Ben Wallace ütles: „See on reaalne maailm, kus meie riiklik julgeolek ja majanduslik julgeolek peavad olema sotsiaalkindlustusest olulisemad. Ma kardan, et meie uus peaminister arvab, et TikToki videod ja toetuste jagamine on kõik, mida juhtimiseks vaja läheb. See pole mingi „Coronation Streeti” episood „Andy ja tema semudega”.”

Endine armee luureohvitser Philip Ingram ütles, et Burnhami valitsuse tegevusetus kaitse ja riikliku julgeoleku küsimustes suurendas Putini võimalust NATO-t rünnata ja Suurbritannia Euroopa sõtta tõmmata.

Ta ütles: „Ma pole viimase 40 aasta jooksul näinud ohtlikumaid olusid. Arvestades meie relvajõudude seisukorda, tähendab lubaduste andmine 2035. aastaks seda, et me ei vaja enam sotsiaalkindlustust, sest praegused toetusesaajad lähevad rindele võitlema. See ei ole hirmutamine. Kuid tundub, et ükskõikne Burnham saab sellest liiga hilja aru, et midagi ette võtta.”

Konservatiivide juht Kemi Badenoch märkis sotsiaalmeedias: „Macron ja Tusk tegutsevad ja kõnelevad sellise kiireloomulisusega, mis muudab värskeimad teated Venemaa poolt Leedu õhuruumi rikkumisest veelgi murettekitavamaks. Pole selge, kas valitsus suhtub Venemaast lähtuvasse ohtu piisava tõsidusega.”

Tusk ütles, et Putin valmistab ette raketirünnakuid Euroopa vastu, samal ajal kui Macron andis korralduse tugevdada Prantsusmaa kriitilise tähtsusega taristu kaitsemeetmeid.

Prantsusmaa liider hoiatas samuti, et Venemaa püüab Ukraina liitlasi hirmutada, ning kutsus riike üles kaitsma relvatootmisega seotud objekte.

Arvatakse, et Putin ootab ära sel nädalavahetusel toimuvad Venemaa valimised, enne kui alustab „varjatud mobilisatsiooni”, mille käigus võidakse teenistusse kutsuda kuni 300 000 sõjaväelast; neid võidakse saata Ukrainasse või Venemaa ja NATO vahelisele piirile.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles: „Venemaal ei tohiks olla kahtlust selle valitsuse otsusekindluses seista vastu Venemaa agressioonile – olgu see suunatud Ukraina või Ühendkuningriigi ja meie liitlaste vastu.
Valitsus on viinud ellu suurima pikaajalise kaitsekulutuste kasvu alates külma sõja ajast, sealhulgas investeerinud 750 miljonit naelsterlingit droonivastasesse varustusse ja meie relvajõudude kaitsesse nii kodumaal kui ka välismissioonidel.”