Venemaa täiemahuline tavarelvastuses sissetung NATO ja EL-i territooriumile ei ole võimalik, kuid Venemaa püüab sel talvel olukorda eskaleerida sabotaaži, infooperatsioonide ja terrorirünnakute ähvarduste kaudu. Seetõttu tulevad eelseisvad kuud keerulised ning kõiki kutsutakse üles toetama armeed ja Rahvuskaarti ning teatama kahtlasest tegevusest korrakaitsjatele – selliseid seisukohti väljendas täna reedel 18. septembril sotsiaalmeedias Läti president Edgars Rinkēvičs.
Rinkēvičs edastas sotsiaalmeedias järgmise sõnumi:
Olukord maailmas, Euroopas ja meie regioonis on väga pingeline. Venemaa agressioon Ukraina vastu ja sõjategevus Lähis-Idas põhjustavad jätkuvalt poliitilist ja sõjalist eskaleerumist, millega ühinesid nüüd energiahindade tõus ja halvenev majandusolukord. Tänavune sügis ja talv tulevad üsna keerulised ning selleks valmistuvad nii Läti kui Euroopa.
Avalikus ruumis on palju erinevaid ja sageli vastuolulisi arvamusi halvenenud julgeolekuolukorra kohta NATO ja Ida-Euroopa tiival. Juba praegu kasvavad Ukrainat toetavate riikide taristu ja ettevõtete vastu sabotaaži-, spionaaži- ja diversiooniaktid (Leipzigi droonijuhtum, rongitulistamine Ukraina ja Poola piiril jne. ), seda täheldatakse ka Lätis. Edasine eskaleerumine on väga võimalik.
Pärast Venemaa riigiduuma valimisi toimub Venemaal ühel või teisel kujul mobilisatsioon ja edasised operatsioonid Ukraina vastu. Venemaa eesmärk on kasutada seda talve Ukrainas edu saavutamiseks, Ukraina toetajate hirmutamiseks ja nõrgestamiseks (ideaalis NATO ja EL-i lõhestamiseks).
Hetkel näeme nii reaal- kui infooperatsioone. Meie ja liitlaste julgeolekuagentuurid teevad pidevalt koostööd, vahetavad teavet ning on toimunud mitmeid edukaid spioonide, diversantide või sabotööride ennetamise, neutraliseerimise või vangistamise juhtumeid.
Paraku pole kellelgi ega kunagi 100-protsendilist garantiid vaenlase tegevuse takistamiseks. Praegusel häirival ajal juhindun kolmest põhimõttest: faktianalüüs, vene retoorika ja ajalooline kontekst. Faktid näitavad praegu, et suuremahuline klassikaline Venemaa sissetung NATO/EL-i territooriumile on võimatu ilma sellise vägede koondumiseta. Igasugused muud tegevused, mida varem loetlesin, on juba suureks kasvanud ja kasvavad.
Vene retoorika ja ajalooline kogemus näitavad, et Venemaa jätkab eskaleerumist. Kui liitlased seda selge tegevusega ei peata, muutuvad riskid ja oht ohtlikumaks. Peame alustama sellest, et oleme pikka aega teinud vea, nimetades sabotaaži, terrorirünnakuid, diversioone jne. hübriidohtudeks. See tekitab nii süütu tunde nagu hübriidautost rääkimine. Oleme sellest juba paljude riikide kolleegidega rääkinud. Selline doktriini muutus aitab mobiliseerida liitlaste tuge. NATO on olnud edukas Läänemere infrastruktuuri ja õhuruumi kaitse turvalisuse tugevdamisel (Balti- ja Idavalvurid, nüüd peab töötama teise – ohuvalvega).
Lähinädalate suurimad riskid Läti jaoks on seotud Seimi valimistega. Küberrünnakud, migratsioonisurve Valgevene piiril, drooniintsidendid, infokampaaniad jne. Seega oleme palunud NATO õhupatrullhävitajate suuremat kohalolekut, pikendatud operatsiooni Vilkatis, suurendatud sise- ja julgeolekustruktuure. Tihti arutatakse Venemaa erivägede väikest sissetungi liitlaste territooriumile ja NATO 5. artikli halvatust. Seda stsenaariumi võetakse ka tõsiselt. Nii Läti relvajõud kui ka siin paigutatud NATO üksused annavad tugeva vastukaalu, mitte ei oota Brüsselis arutelusid, sellised plaanid ja volitused on juba antud.
See on ärev aeg, asjad muutuvad kiiresti ja lähikuud ei ole meie riigile kerged, nagu paljudele teistele. Meie kaitse- ja riigisisesed süsteemid on teadlikud suurest vastutusest ja riskidest. Nad annavad endast parima, et neid vähendada. Mida igaüks meist praegu teha saab: kõigepealt valimistel osaleda, toetada Riiklikku julgeolekuteenistust ja Rahvuskaarti, teatada kahtlasest tegevusest õiguskaitseorganitele ja tuua välja ideid, kuidas meie Lätit tugevdada.
