Soome justiitsministeerium koostas aruande vanglakohtade rentimise kohta välismaalt. Eesmärk oli kaardistada sellise korralduse õiguslikud raamid. Vanglakohtade rentimine välismaalt oleks üks viis leevendada vanglate ülerahvastatust – mis on tõsine probleem – ning hõlbustada välismaalastest vangide üleviimist Soomest mujale.
Oluliseks võrdlusaluseks on Rootsi ja Eesti vaheline kokkulepe vanglakohtade rentimise kohta, mille alusel algas vangide üleviimine Rootsist Eestisse 2026. aasta augustis.
„Arvestades meie vanglate ülerahvastatust, pean oluliseks uurida, mida selline mudel meie õiguskorra kontekstis praktikas tähendaks. See võimaldab meil valmistuda ka võimalikeks kriisiolukordadeks, mis nõuavad vanglate mahutavuse kiiret suurendamist,” ütles justiitsminister Leena Meri.
Välismaalastest vangide arv on kasvanud
Karistustäiteameti statistika-aastaraamatu kohaselt viibib Soome vanglates praegu ligikaudu 3900 vangi, kellest umbes 950 on välisriigi kodanikud.
Välismaalastest vangide koguarv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 76 protsenti. Samal perioodil moodustas välismaalastest vangide arvu kasv ligikaudu neli viiendikku vangide koguarvu kasvust.
Karistust kandvate välismaalastest vangide sagedasemad põhikuriteod olid narkokuriteod (49%), seksuaalkuriteod (21%) ja tapmised või mõrvad (10%). Karistustäiteameti statistika kohaselt olid eelmisel aastal välismaalastest vangide seas arvukaimad rahvusrühmad päritoluriigi järgi järgmised: Eesti, Iraak, Rootsi, Leedu, Rumeenia, Albaania, Läti, Gambia, Nigeeria ja Somaalia.
Üleviimiste ja väljasaatmiste hoogustamine
Raporti kohaselt tekitab vanglakohtade rentimine välismaal teatavaid põhiseaduslikke küsimusi, mis vajavad täiendavat analüüsi.
Lisaks on vajalik jätkata välismaalastest vangide üleviimist Soome vanglatest nende koduriigi vanglatesse ning püüda tagada, et kuritegevusega seotud väljasaatmisprotsess – mis kuulub siseministeeriumi haldusalasse – toimiks võimalikult tõhusalt.
Praeguse valitsuse ametiajal on juba ette valmistatud mitmeid seadusemuudatusi, et veelgi tõhustada kuritegusid toime pannud välismaalaste riigist väljasaatmist. Näiteks on karmistatud välismaalaste seaduse sätteid, mis puudutavad halduslikku kinnipidamist, ning vaadatud üle sissesõidukeelde käsitlevad reeglid.
Samuti saavutati 2026. aasta juuni alguses ELi institutsioonide vahel poliitiline kokkulepe ELi tagasisaatmismääruse osas. Määrus sisaldab rangemaid reegleid julgeolekuohtu kujutavate isikute tagasisaatmiseks ning võimalust luua tagasisaatmiskeskusi väljaspool ELi asuvatesse riikidesse.
Praegu on käimas valitsuse rahastatav uurimisprojekt (välismaalastest vangide üleviimise ja riigist väljasaatmise tingimused), mis peaks valmima 2026. aasta lõpuks. Projektis uuritakse muu hulgas kõige tõhusamat viisi, kuidas viia väljasaatmisotsuse alusel riigist lahkuma kohustatud vang Soomest tema koduriiki. Lisaks on oluline tähelepanelikult jälgida Rootsi ja Eesti vahelise vanglakohtade rendilepingu rakendamist ja sellest saadud praktilisi kogemusi, samuti teiste riikide vaheliste võimalike rendilepingute – näiteks Taani ja Kosovo vahelise kokkuleppe – käekäiku.
Raport avalikustati täna toimunud pressikonverentsil. Üritusel arutleti ka laiemalt Soome vanglate olukorra ja näiteks organiseeritud kuritegevuse tõkestamise üle vanglasüsteemis.
