Saksamaa saadab suure sõja kartuses sõdurid Leedu-Vene piirile

Saksamaa valmistub saatma NATO idatiivale 1000 sõdurit, kuna kardetakse Venemaa rünnakut või isegi sissetungi Balti riikidesse. Saksa väljaande Bild eksklusiivse info kohaselt on kaitseminister Boris Pistorius andnud korralduse alustada esimeste kohustuslike lähetustega hiljemalt septembri lõpuks.

See samm tehakse ajal, mil Berliin püüab kiiresti luua püsivat sõjalist kohalolekut NATO idatiival. Saksamaa plaanib 2027. aasta lõpuks paigutada Leetu alaliselt 4800 sõdurit, täites sellega oma kohustuse tugevdada alliansi kaitsevõimet Balti piirkonnas. Brigaadi komplekteerimine on aga jäänud vajadustele tublisti alla, sest vabatahtlikega on täidetud vaid ligikaudu 60% vajalikest ametikohtadest.

Suurim puudus valitseb teadaolevalt IT-spetsialistide, logistikute, kokkade ja teiste ametikohtade täitjate seas.

Bildi andmetel võib sundüleviimine praegu puudutada ligikaudu 20 protsenti brigaadi ametikohtadest, ehkki Bundeswehr loodab selle näitaja septembri lõpuks 10 protsendini vähendada.

Pistorius oli varem tunnistanud, et sundüleviimine võib osutuda vajalikuks, märkides, et tema hinnangul jääb nende isikute arv alla 1000.

Vabatahtliku teenistuse põhimõte jääb kehtima, kuid Saksamaa kaitseministeeriumi väitel on brigaadi lahinguvalmiduse tagamiseks vajalikud kohustuslikud määramised.

Bundeswehr on mitmeid kuid püüdnud veenda sõdureid vabatahtlikult ümber paiknema, kasutades selleks muu hulgas reklaamikampaaniaid ning korraldades sõduritele ja nende peredele tutvumisreise Leetu. Aeg hakkab aga lõpule jõudma, kuna brigaad peaks täielikult formeeritud saama 2027. aasta lõpuks.

Sundlähetusse määratud sõdureid teavitatakse sellest ning neil on võimalus otsus kohtus vaidlustada.

Samuti vajavad nad aega võimalikuks kolimiseks Leetu, mis suurendab survet Berliinile ajal, mil püütakse täita väeüksuses veel olevad tühimikud.

See areng toimub NATO idatiival valitseva pingelise olukorra ajal, kusjuures Leedu on üks alliansi Venemaale lähimaid Balti liikmesriike.