USA president Donald Trump näis eile pühapäeval 13. septembril lükkavat tagasi tehisintellekti tippjuhtide üleskutsed aeglustada tehisintellekti mudelite arendamist, samal ajal kui demokraadid kasutavad tema administratsiooni vastupanu regulatsioonidele rünnakuna vahevalimistel.

„Me juhime Hiinat tehisintellekti vallas, me oleme maailma kõige arenenum riik ja ausalt öeldes tahan ma seda nii ka hoida,” ütles ta Iirimaa lahtiste golfimeistrivõistluste ajal. „See, kes tehisintellekti alal võidab, see võidab.”

Trump on suure osa oma majandusprogrammist panustanud tehisintellekti arengu kiirendamisele, kuna tehnoloogia buum viib aktsiaturu ajalooliste kõrghetkedeni. Kuid see passiivne lähenemine on sattunud uue surve alla pärast seda, kui kolm tehisintellekti tööstuse silmapaistvamat juhti – Anthropicu tegevjuht Dario Amodei, OpenAI tegevjuht Sam Altman ja xAI asutaja Elon Musk – toetasid tehisintellekti mudelite võimekuse parandamise tempo aeglustamist, vahendab Washington Post.

Nende ühisrinne tekkis pärast Anthropicu arendaja tagasiastumist, kes teisipäeval hoiatas, et ettevõte ja selle konkurendid ei arenda tehisintellekti mudeleid vastutustundlikult. Arendaja avaldus sütitas avaliku arutelu tehnoloogia riskide üle.

Pühapäeva pärastlõunal ütles Microsofti tegevjuht Satya Nadella, et tema ettevõte tervitab ideid nagu teadlik tempo ja hindajate manustamine, mõningate mööndustega. Sotsiaalmeedias tehtud avalduses rõhutas Nadella, et iga turvarežiim peab arvestama ka äriklientide privaatsuse ja paindlikkuse vajadusega. „[E]ttevõtete jaoks on hädavajalik, et nad säilitaksid täieliku kontrolli oma ainulaadse ja vaikiva teadmise üle,” kirjutas ta.

Trumpi märkused asetasid ta taas kindlalt tehisintellekti arendamise tempo üle peetavas arutelus täiskiirusel edasi liikuma, mis on üha enam lõhestanud nii tehnoloogia- kui ka poliitilist maailma. Ta seisab oma ametikohal silmitsi kasvava isolatsiooniga, kuna isegi tema enda partei liikmed ja mõned liitlased tehnoloogiatööstuses on Trumpi ilmse mure puudumise pärast tehisintellekti võimalike ohtude pärast ebamugavust tundnud.

Trump omistas hoiatused täpsustamata „negatiivsetele jõududele”. „Ma arvan, et teil on palju negatiivseid jõude, kes seda teemat üles toovad, aga kes ei peaks seda tegema,” ütles ta ajakirjanikele. „Ja nad toovad esile asju, mida ei juhtu.”

Mitu tundi hiljem, lennul Iirimaalt tagasi Washingtoni, rõhutas Trump, et ta ei pisenda tehnoloogiaettevõtete juhtide hoiatusi, ning märkis, et on mõnega neist ka vestelnud.

„Ma ei pisenda seda. Kuid sellest tõuseb palju rohkem kasu kui kahju – ja seda märgatavalt,” ütles ta, pidades silmas tehisintellekti. Samuti mainis ta, et on ise tehisintellekti kasutanud, kuid keeldus täpsustamast, kuidas.

Demokraadid püüavad ära kasutada avalikkuse kasvavat muret tehisintellekti pärast, kuna mitmed küsitlused näitavad, et ameeriklased suhtuvad sellesse tehnoloogiasse ja selle kiiresse arengusse üha ettevaatlikumalt. See teema võimaldab koondada mitmeid demokraatide kriitikaargumente, kujutades Trumpi poliitikuna, kes ei pööra oma tööle piisavalt tähelepanu ja on liiga lähedalt seotud tehnoloogiasektori miljardäridest juhtidega.

Nädalavahetusel avaldatud sotsiaalmeedia postituste tulvas lubasid erinevate ideoloogiliste vaadetega demokraadid seda tööstusharu ohjeldada ning süüdistasid valitsust suutmatuses tegeleda tehnoloogiaga kaasnevate kasvavate riskidega.

Michigani osariigist senatisse pürgiv progressiivne demokraat Abdul El-Sayed hoiatas pühapäeval, et tehnoloogiline areng edestab ohutusmeetmeid, ning toetas senaator Bernie Sandersi (sõltumatu, Vermont) ettepanekut tehisintellekti arendamine ajutiselt peatada.

„On asju, mille puhul me ei tohiks tehisintellekti kasutada, ja me peame ühiselt otsustama, et vajame avalikku järelevalvet, tagamaks, et kogu seda tehnoloogiat ei loodaks vaid väheste huvides ja enamiku heaolu arvelt,” ütles El-Sayed intervjuus saatele „Face the Nation”.

Pennsylvania kuberner, tsentrist ja potentsiaalne 2028. aasta Demokraatliku Partei presidendikandidaat Josh Shapiro nimetas tööstuse juhtide hoiatusi „eredaks vilkuvaks punaseks tuleks”.

„Meie föderaalvalitsusel on ammu aeg astuda samme, võtta seda tõsiselt ja seada üles mõned piirded – nii siin kodus kui ka globaalsel areenil,” kirjutas Shapiro sotsiaalmeedias, tõmmates paralleele ravimite ja lennukite reguleerimisega.

Shapiro on viimasel ajal muutunud tööstuse suhtes kriitiliseks pärast seda, kui ta oli varem edendanud tehisintellekti arendamise aluseks olevate andmekeskuste ehitamist. Eelmisel kuul allkirjastas ta nende arendamise piiramise täidesaatva korralduse.

Endine president Barack Obama kutsus eelmisel nädalal eraviisiliselt üles ka Demokraatliku Partei juhte seadma tehisintellekti reguleerimise partei tegevuskava keskmesse. Ta julgustas neid keskenduma ohutusele, tehnoloogia mõjule lastele ja selle majanduslikule mõjule.

Obama pidas tööstuse juhtide üleskutseid tehisintellekti arendamise aeglustamiseks „positiivseks arenguks”, ütles tema mõtteviisiga tuttav isik, kes rääkis anonüümselt, kirjeldades privaatseid vestlusi. Demokraatliku partei rünnakud on esitanud väljakutse vabariiklastele, kes on üha enam teadlikud valijate tagasilöögist tehisintellektile, kuid kandideerivad partei tegevuskava alusel, mis on lahutamatult seotud Valge Majaga.

Trump on asunud tühistama eeskirju, mille kohta tema tehnoloogiasektori rahastajad hoiatasid, et need võivad tehisintellekti arengut pidurdada. Oma ametiaja esimesel nädalal tühistas ta Bideni 2023. aasta korralduse, millega kehtestati tipptasemel tehisintellektimudelitega seotud riskide hindamise kord. Kuna mure tehisintellektiga seotud riskide pärast on sel suvel kasvanud, on administratsioon välja töötanud uue raamistiku tehisintellektimudelite küberjulgeolekuriskide hindamiseks.

Mõned vabariiklased, kellel on ees vahevalimised, on väljendanud suuremat avatust tehisintellekti reguleerimise suhtes. Endine vabariiklasest rahvasaadik Mike Rogers, kes võitleb El-Sayediga Michigani senati koha pärast, kirjutas pühapäeval sotsiaalmeedias, et toetab tehisintellekti arendamise aeglustamist ja seab esikohale tehnoloogiat käsitleva riikliku julgeolekuraamistiku vastuvõtmise.

„Minu kogemus Inteli esimehena õpetas mulle, et kriisi peatamise aeg on eile,” ütles Rogers, kes oli aastatel 2011–2015 parlamendi esindajatekoja luurekomitee esimees.

Vabariiklaste juhid on püüdnud panna avalikkuse kaitsmise vastutuse ettevõtetele, võimendades Valge Maja positsiooni. „On ilmne ettevõtte vastutus, mis inimestel, kes neid mudeleid loovad, peab olema, et tagada oma toodete ohutus,” ütles esindajatekoja spiiker Mike Johnson (Louisiana vabariiklane) pühapäeval CNN-is.

Johnson ütles, et kohtub esimese sammuna tehnoloogiaplatvormide juhtidega. Ta viitas ka David Sacksi – mehe, kes kujundas Trumpi administratsiooni tehisintellekti reguleerimist puudutava mitte-sekkumise poliitika – postitusele. Sacksi sõnul peaksid tehnoloogiaettevõtete juhid tehisintellekti arendamise tempot ise reguleerima, kuid ta lükkas tagasi ettevõtete väited, nagu oleks selleks vaja Washingtoni sekkumist.

„Lõpetage teesklemine, et vajate kellegi teise luba,” kirjutas Sacks sotsiaalmeedias. Samuti märkis ta, et ettevõtted peaksid lõpetama väitmise, nagu oleks nende huvi arendustempot aeglustada „puhtalt altruistlik”. Tema sõnul vastutaksid ettevõtted juhul, kui nende tooted põhjustaksid ulatusliku küberrünnaku.

Amodei ja teised ettevõtete esindajad on palunud USA valitsusel teha erand konkurentsiseadustest, et nad saaksid tehisintellekti ohutuse küsimustes omavahel kooskõlastatult tegutseda, oma essees kirjutas Amodei, et oleks kasulik, kui valitsus „vahendaks või vähemalt võimaldaks selliseid arutelusid”.

Mõned poliitikaeksperdid ja tehnoloogiaettevõtete juhid suhtusid skeptiliselt ettepanekusse teha konkurentsiseadustes erand, väites, et ettevõtted pooldavad meetmeid, mis teenivad nende endi majanduslikke huve, kuid ei aita kaasa avaliku turvalisuse tagamisele.

Endine Bideni administratsiooni justiitsministeeriumi ametnik Slade Bond märkis, et kohtud on juba sajandi vältel lubanud ettevõtetel avaliku turvalisuse huvides koostööd teha. Ettevõtted ei saa kasutada ohutust ettekäändena konkurentsi pärssimiseks muudel, ebaseaduslikel põhjustel. Samas käsitletaks tehisintellektiettevõtete vahelist kokkulepet katastroofilise sündmuse – näiteks robotite parve põhjustatud finantskriisi – ärahoidmiseks konkurentsi soodustavana vastavalt Sherman Actile (Shermani konkurentsiseadusele), mis on 1890. aastal vastu võetud ja moodustab USA konkurentsipoliitika alustala.

Valitsuselt vastutuse välistamist taotledes näitavad ettevõtted üles äärmist riskikartlikkust võimaliku vastutuse küsimuses, seda vaatamata oma tohutule turuväärtusele ning olemasolevatele juriidilistele meeskondadele ja kohtuvaidluste eelarvetele, märkis Bond, kes oli aastatel 2019–2020 esindajatekoja tehnoloogiasektori konkurentsiõiguse uurimise juhtiv jurist.

„Nad tahavad piiramatut vabadust,” ütles ta. „Neile ei meeldi tootevastutus, neile ei meeldi autoriõigused ja nüüd ei meeldi neile ka konkurentsiõiguse reeglid.”

Tööstusharu juhid on samuti kutsunud administratsiooni üles tegema Hiinaga koostööd tehisintellekti arendamise tempo reguleerimiseks. Altman soovitas Trumpil sõlmida Hiinaga kokkulepe, mis käsitleks tehisintellekti agendi üle kontrolli kaotamise ohtu, tagades samas, et ohutusmeetmed ei seaks kumbagi riiki ebasoodsasse olukorda.

Enne Trumpi kohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingiga, mis toimub kuu lõpus, rõhus Altman presidendi avalikult väljendatud soovile pälvida Nobeli rahupreemia.

„Arvan, et presidendid Trump ja Xi võiksid koos Nobeli rahupreemia saada, kui nad suudaksid kokku leppida milleski, milles kokkuleppimine peaks olema lihtne – see oleks suurepärane,” ütles Altman laupäeval avaldatud intervjuus ajakirjale Fortune.

„Isegi kui vaid USA ja Hiina suudaksid kokku leppida ühistes standardites ja testimispõhimõtetes selle tehnoloogia arendamisel, oleks see minu arvates suurepärane saavutus, mille nad kahepeale teoks võiksid teha,” sõnas ta.

Trump ja Xi ei jõudnud oma mais Pekingis toimunud tippkohtumisel tehisintellekti osas oluliste kokkulepeteni. Valge Maja ei vastanud palvele kommenteerida, kas tehnoloogiaettevõtete juhtide hoiatuste valguses plaanitakse korraldada poliitikateemalisi kohtumisi. Riikliku majandusnõukogu direktor Kevin Hassett ütles pühapäeval CNN-ile, et tema hinnangul toimuvad Valges Majas sel nädalal kohtumised tipptasemel küberjulgeolekunõunikega, et „arutada, milline peaks olema järgmine samm”.