USA ja Iisraeli sõjas Iraani vastu hukkunud USA sõdurite perekonnad võitlevad selle eest, et saada oma lähedaste eest ette nähtud nõuetekohast tasu ja hüvitisi.
Lesk Libby Klinner kirjutas sotsiaalmeedias, et USA õhuvägi ei pidanud teda õigustatuks saama lisahüvitisi pärast tema 33-aastase abikaasa major Alex Klinneri hukkumist, kuna parlament Kongress polnud ametlikult sõda välja kuulutanud, vahendab Telegraph.
Mees oli üks kuuest meeskonnaliikmest tankurlennukil KC-135, mis kukkus märtsis Lääne-Iraagis alla, toetades USA rünnakuid Iraani vastu.
Alates Iraani-vastase sõja algusest enam kui kuus kuud tagasi on hukkunud 18 ja haavata saanud 780 USA sõjaväelast.
„Mu abikaasa kaotas elu, sest me oleme sõjas – ja siis öeldi mulle, et kuna see pole tehniliselt võttes sõda, jääme me millestki ilma,” ütles proua Klinner uudisteagentuurile Associated Press. „Küsimus on põhimõttes.”
Pärast seda, kui naine väljendas oma pahameelt internetipostituses, mis levis kulutulena, selgitas USA õhuvägi, et mehe viimane töötasu sisaldas ohtliku töö tasu ja lahingutegevusega seotud maksuvabastusi.
USA ametnikud tunnistasid samuti, et olid algselt esitanud ebatäpset teavet ning et mehe viimane töötasu sisaldas küll „lahingutasu” – mis on 225 dollarit kuus ega sõltu ametlikust sõjakuulutusest –, kuid see oli valesti kirjeldatud.
„See kogemus näitas mulle selgelt, kui keeruline võib leinaval perel olla orienteeruda erinevates liigitustes, terminoloogias ja ametkondlikes protseduurides just sel hetkel, mil meil selleks kõige vähem jõudu on,” ütles proua Klinner oma avalduses.
„Ükski „Gold Star” perekond ei peaks oma õiguste mõistmiseks muutuma asjatundjaks ametkondlikus asjaajamiskeeles. Alex mõistis teenistusega kaasnevaid riske ja usaldas, et kui juhtub halvim, kantakse tema pere eest hoolt,” märkis ta.
USA sõjaväelaste õigus erinevatele väljamaksetele sõltub mitmetest teguritest nagu näiteks lähetamine ja teenistuskoht. Praktikas tähendab see, et nende töötasu võib aasta jooksul korduvalt muutuda, mis tekitab segadust või viib vigadeni.
„Soovin, et arutelu keskenduks sellele, et iga kujuteldamatu kaotusega silmitsi seisev perekond saaks sellise selguse juba algusest peale,” ütles proua Klinner. „Selle õigesti korraldamine mahajäänud perede jaoks ei ole mingi tühine kõrvalasi – see on osa sellest, kuidas me austame nende teenistust ja ohvrit, kelle oleme kaotanud.”
USA asepresidendilt JD Vance’ilt küsiti juhtumi kohta neljapäeval Valges Majas toimunud briifingul.
„Tahame olla võimalikult abivalmid ja tagada, et ta saaks kõik, millele tal on õigus,” ütles ta. „Minu sõnum talle oleks: „Me armastame teid, oleme tänulikud ohvri eest ja võtame väga tõsiselt oma kohustust tagada teile kõik vajalik.””
Vastuseks teisele küsimusele lükkas Vance ümber sõna „sõda” kasutamise USA operatsioonide iseloomustamiseks Iraanis, märkides, et tegemist ei olnud „aktiivse tulistamisega”.
Kuigi USA president Donald Trump on korduvalt nimetanud USA sõjalisi operatsioone Iraani vastu sõjaks, toetas ta reedel Vance’i, öeldes, et USA rünnakud olid „episoodilised”.
Ta sõnas: „Paljud inimesed ei nimeta seda sõjaks. Mina nimetan seda sõjaliseks konfliktiks, sest meie jaoks on see tühine asi.”
USA sõjaväelaste perekonnad on samuti süüdistanud sõjaministeeriumi Pentagoni saadud vigastuste ulatuse pisendamises ja väitnud, et sõjavägi ei ole neid käsitlenud lahingutegevuses kannatanutena – väited, mille USA armee on ümber lükanud.
Sõjavägi on üldiselt aeglaselt avaldanud teavet vigastuste ulatuse kohta, kuna USA Keskväejuhatus (US Central Command) ei ole kohustatud sellist teavet avaldama, eriti kui teenistujad naasevad peagi pärast seda teenistusse.
Trump on kohtunud mõnede lahingutegevuses hukkunud Ameerika sõdurite lähisugulastega, näiteks 25-aastase leitnant Tyler James Feehani vanematega.
„Ta rääkis minuga kui emaga, kes on kaotanud oma poja,” ütles leitnant Feehani ema Shari Feehan. „Ta nägi seda ränka kaotust. Ta oli selle tunnistajaks ja seetõttu ta mõistab olukorda.”
