Kaks USA presidendi Donald Trumpi tippsaadikut Steve Witkoff ja Jared Kushner sõidavad sel nädalavahetusel Moskvasse ja Kiievisse, püüdes taaselustada läbirääkimisi rahulepingu üle, mis lõpetaks Ukrainas neli ja pool aastat kestnud sõja.

„Nad viivad endaga kaasa ettepaneku sõja lõpetamiseks,” ütles Trump eile reedel 4. septembril Ovaalkabinetis, lisades, et „on üsna tõenäoline, et me sellega hakkama saame”, vahendab New York Times.

Diplomaatiliste jõupingutustega kursis olevate ametnike sõnul on presidendi erisaadikul Witkoffil ja Trumpi väimehel ning sagedasel võtmeläbirääkijal Kushneril plaanis kohtuda täna laupäeval Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Seejärel suunduvad nad Kiievisse – mis on mõlema saadiku jaoks esmakordne visiit sinna –, et kohtuda president Volodõmõr Zelenskiga.

Zelenski kinnitas seda plaani reede pärastlõunal sotsiaalmeedias, teatades, et Ukraina peatab ajutiselt droonirünnakud seni, kuni läbirääkijad viibivad Venemaal, ning kutsus Putinit üles vastama samaga, peatades ajutiselt rünnakud Ukraina vastu.

„Me hoolitseme nende eest,” ütles Zelenski Kushneri ja Witkoffi kohta. „Mitte Venemaa eest,” lisades, et „meie eesmärk on muuta visiit ja läbirääkimised USA poolega võimalikult konstruktiivseks ja sisukaks”.

Läbirääkimised visiidi üle on kestnud nädalaid, teatasid ametnikud, kes nõustusid rääkima anonüümsuse tingimusel, kuna visiiti polnud veel ametlikult välja kuulutatud.

Pole selge, kas ameeriklased toovad kahele presidendile uusi ettepanekuid või survestavad neid lahendama erimeelsusi veel lahtistes küsimustes, mille hulka kuulub küsimus sellest, kelle kontrolli alla jääb lõpuks Donbass – Ukraina territoorium, mis on osaliselt Venemaa okupatsiooni all. Kui ajakirjanik küsis reedel Trumpilt, kas tema läbirääkijad toovad uusi ettepanekuid, katkestas president ta, vastas kiirelt „ei” ning viitas, et rahu peamine takistus on Putini ja Zelenski vaheline „isiksuste konflikt”.

„Nad tõesti vihkavad teineteist,” ütles ta. „Nende vahel valitseb sügav viha ja see takistab neid.”

Kuigi Witkoff ja Kushner on korduvalt Moskvas käinud, pole nad Kiievit külastanud, hoolimata arvukatest ametlikest kutsetest. Kaks nädalat tagasi käis Moskvas CIA direktor John Ratcliffe, kes viibis seal vaid mõne tunni, et kohtuda oma Vene ametivennaga. Witkoff on Putiniga kohtunud rohkem kui kuuel korral.

Kohtumine toimub konflikti seisukohast kriitilisel hetkel. Suure osa aastast on Ukraina rünnakud naftatöötlemistehastele ja teistele energiataristu objektidele avaldanud laastavat mõju, sundides venelasi seisma tunde järjekorras, et bensiini hankida – kui nad seda üldse leiavad. Samas on ukrainlastel otsa saanud püüdurraketid, millega tõrjuda Venemaa rakettide sadu, jättes Kiievi ja mõned teised linnad peaaegu kaitsetuks.

Trump on olnud innukas Venemaad taas rahvusvahelisse suhtlusse kaasama: tema ja rahandusminister Scott Bessent kutsusid Venemaa osalema eelmisel nädalal Põhja-Carolinas toimunud G20 rahandusministrite kohtumisel, seda vaatamata Euroopa liitlaste vastuseisule. Venemaa on olnud paljudest diplomaatilistest kohtumistest kõrvale jäetud alates 2022. aastal toimunud sissetungist Ukrainasse.

See kohtumine toimub enam kui aasta pärast Trumpi ja Putini tippkohtumist Alaskal – see oli administratsiooni kõrgeima taseme pingutus sõja lõpetamiseks. Sellest ajast peale on Venemaa ja USA ametnikud vaielnud selle üle, mida mehed täpselt võimaliku kokkuleppe põhijoonte kohta ütlesid.

Ukrainlased tundsid sellise ummikseisu üle teatavat kergendust: kuigi nad soovisid meeleheitlikult surma ja hävingu lõpetamist, oli nende suurim hirm, et Trump võib Venemaa presidendi territoriaalsetele nõudmistele järele anda ja sundida Zelenskit tegema valusat valikut: kas loovutada enam kui 20 protsenti oma riigist või lükata tagasi rahuleping, mida ta peab mürgikarikaks.

Sellest ajast peale on olukord muutunud. Siiski pole sugugi kindel, et Putin – vaatamata Venemaa energeetikale ja majandusele avaldatavale survele – on valmis oma territoriaalsetes nõudmistes järeleandmisi tegema. Mõned Ukraina ametnikud kahtlevad, kas rahulepinguks sobivad tingimused tekivad enne järgmist kevadet, kuna nad eeldavad, et venelased soovivad kasutada talvekuid Ukraina energiataristu edasiseks hävitamiseks, lootes muuta ukrainlasi järeleandlikumaks.