NATO ja alliansi idatiiva liikmesriigid valmistuvad võimaluseks, et Venemaa viib sel sügisel läbi mobilisatsiooni.
„Varem uskus Vladimir Putin, et aeg töötab tema kasuks ja et lääneriigid väsivad Ukraina toetamisest. Nüüd võib Putin tunda, et aeg hakkab otsa saama, ning olla sunnitud sõda mobilisatsiooni kaudu eskaleerima, enne kui tavaliste venelaste toetus konfliktile kokku variseb,” ütleb välis- ja julgeolekupoliitikale spetsialiseerunud rahvusvaheline allikas väljaandele Iltalehti.
Iltalehti artiklis esitatud teave põhineb vestlustel kõrgetasemeliste rahvusvaheliste allikatega. Nende isikud on jäetud avaldamata nende endi soovil ja ametikohast tulenevatel põhjustel.
Allikate sõnul on NATO ja selle liikmesriigid koostanud plaanid olukorraks, kus Putin annab käsu mobilisatsiooniks – olgu see siis osaline või kogu sõjaväekohustuslaste ringi hõlmav.
„Kui Venemaal langetatakse otsus ulatusliku mobilisatsiooni kohta, peame reageerima õigesti ja kiiresti,” rõhutab NATO allikas. Õige reageerimise all peab NATO allikas silmas vajadust tagada, et Putinil ei tekiks ekslikku arvamust, nagu võiksid Vene väed edukalt proovile panna NATO 5. artikli ükskõik millises alliansi osas.
„Teadlikkus mobilisatsiooni võimalusest on praegu suur. Kõik jälgivad olukorda tähelepanelikult. Olen veendunud, et oleme valmis tagama, et 5. artikli proovilepanekuks ei jää mingit võimalust,” ütleb NATO allikas.
Allikate sõnul on NATO valmistunud viima alliansi idatiival asuvates vastuvõtjariikides paiknevad mitmerahvuselised NATO brigaadid täiskoosseisu.
Kolm erinevat kõrgetasemelist allikat kinnitavad, et plaanid NATO riikide reageerimiseks võimalikule mobilisatsioonile on juba olemas ja neid uuendatakse pidevalt. „Oleme valmis ja valmistume igal juhul. Reageerime viivitamatult, nagu teeb seda ka NATO ühiselt,” sõnas ühe idatiiva NATO riigi valitsusallikas.
Näiteks Eestis tuuakse kohale Briti juhitav NATO brigaad, kuhu kuulub kokku 5000 sõdurit. See üksus hõlmab muu hulgas tänapäevase droonisõja väljaõppega Briti pataljoni ja droonitõrjele spetsialiseerunud Prantsuse eriüksuslasi.
Ka Lätis ja Leedus suurendatakse NATO brigaadi suurus 5000 sõdurini. Läti brigaadi juhtriigiks on Kanada, Leedu brigaadi aga juhib Saksamaa.
Soomes paikneva NATO brigaadi põhiosa moodustavad Rootsi jalaväelased. Rahuajal paiknevad nad Bodenis. Allikate kohaselt on NATO valmistunud nende Rootsi sõdurite Soome lähetamiseks. Lisaks neile saabub Lapimaale Prantsuse lahinguüksus, mis kuulub eelpaigutatud maavägede (FLF) brigaadi koosseisu.
Iltalehti andmetel on Soome kaitseministeerium pidanud läbirääkimisi Itaalia ametliku kaasamise üle Soome NATO brigaadi koosseisu. NATO uut põhjasuuna kaitseplaani katsetati kevadel õppuse „Cold Response” käigus.
Plaan näeb ette Rootsi, Prantsusmaa ja Itaalia mägivägede saatmise Soome Lapimaale täiendavate jõududena. Lapimaale toodi NATO riikidest ligi 4000 sõdurit. Rootsist saabus diviisi staap, mis juhtis umbes 3000 Rootsi sõdurist koosnevat brigaadi. NATO allikate kohaselt võidakse need väed kiiresti Soome täiendavatele õppustele suunata, kui Venemaa peaks läbi viima mobilisatsiooni.
Iltalehti kajastas õppust „Cold Response” kohapeal ja intervjueeris brigaadikindral Manu Tuomineni, kes juhtis õppust Soomes. „Õppuse üks põhiteemasid on olnud NATO vägede saabumine ühise operatsiooniala idaossa – ehk siis sisuliselt Soome Lapimaale,” rõhutas Tuominen.
Prantsuse-Itaalia pataljoni koosseisu kuulus õppuse ajal ligikaudu 800 sõdurit. „Nad on võimekad väed ja harjunud talviste oludega. Prantsuse-Itaalia üksus on olnud positiivne üllatus,” sõnas Tuominen, kiites Alpides väljaõppe saanud mägijõudude lahinguvõimekust.
Kui Venemaa peaks läbi viima mobilisatsiooni ka Kaliningradis, oleks üheks võimalikuks ohustsenaariumiks rünnak Suwalki koridori suunal. NATO on valmistunud tõkestama Venemaa mis tahes katseid luua sõjaline maismaaühendus Kaliningradi ja Valgevene vahel. Sellise maismaaühenduse kindlustamiseks peaks Venemaa okupeerima Leedu ja Poola vahelise piiriala.
„Selle takistamiseks on valmisolekus Saksa NATO brigaad. Saksa Bundeswehr on samuti võimeline saatma Leetu lisajõude, et toetada Leedu armeed,” märkis välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna allikas.
Allikate kohaselt on luureandmed kinnitanud, et Venemaa võimud valmistuvad mobilisatsiooniks. Samuti selgub raportitest, et Venemaa majandus on veelgi halvemas seisus kui avalikult on tunnistatud. Finantsasutused on sunnitud laenama suuri summasid relvatootjatele, seda isegi juhul, kui ettevõtetel puudub krediidivõimekus.
Praktikas on Venemaal tekkimas pangandus- ja finantskriis, kuna suur osa väljastatud laenudest liigituks tavatingimustes rämpslaenudeks. Moskvast laekunud teated viitavad ka sellele, et jõukad ettevõtjad maksavad võimudele üha suuremaid altkäemakse – makseid, mis on sisuliselt katuseraha.
Ettevõtjad teevad seda omal algatusel, kartes, et võimud võivad nende ettevõtted väljamõeldud ettekäändel konfiskeerida. Paradoksaalsel kombel võivad just majanduse allakäik ja kasvav rahulolematus ühiskonnas mobilisatsiooni hoopis kiirendada.
NATO riikidel on hea luureinfo Venemaa praktiliste sammude kohta. Samas on raske hinnata, mis toimub Putini peas. „Venemaal sõltub otsus mobilisatsiooni väljakuulutamisest ühestainsast inimesest – Putinist – ja mitte kellestki teisest,” ütleb NATO riigi valitsusallikas.
Rahvusvahelisele välis- ja julgeolekupoliitikale spetsialiseerunud allikas rõhutab, et isegi kui Putin peaks mobilisatsiooni välja kuulutama, ei muutuks olukord oma olemuselt.
„Mobilisatsioon ei muuda midagi. Nii praegu kui ka sellise stsenaariumi korral näitame Putinile, et ta ei suuda võita sõda, mille ta algatas. Peame suurendama oma sõjalist abi ja – hiljemalt selleks hetkeks – panema kõik Euroopa riigid Ukrainat tõsiselt relvastama,” ütleb allikas tagajärgi hinnates.
Allikate hinnangul on olukord vaatamata kõigile ettevalmistustele äärmiselt tõsine. NATO allikas rõhutab, et Venemaal ei tohi lasta Ukrainas edasi liikuda. Edukas pealetung langetaks läve, mille ületamisel võiks Venemaa tulevikus NATO riigi vastu sõjalist jõudu kasutada.
Praegu värbab Venemaa sõjavägi valdava osa oma sõduritest vabatahtlikkuse alusel. „Mobilisatsiooni kasutataks kindlasti Venemaa agressioonisõja toetamiseks Ukraina vastu. Igasugune mobilisatsioon kujutab endast Ukrainale väga tõsist sõjalist ohtu ja tekitab muret. Ja kuna see on sõjaline murekoht Ukraina jaoks, on see mureks ka Euroopale,” hindab NATO allikas.
Sügisel või talvel võivad Euroopa riigid sattuda olukorda, kus nad on sunnitud Ukrainat kiiresti ja praegusest tunduvalt suuremas mahus relvastama. „Oluline on see, mida me teeme – nii üksikute riikide kui ka NATO ja Euroopa Liiduna –, et tagada Ukraina suutlikkus end kaitsta,” ütles NATO allikas, kirjeldades ees ootavat võimalikku tõehetke.
Allika hinnangul üritaks Venemaa rünnata relvasaadetisi ja hoogustada sabotaaži NATO riikides. Teine kõrge taseme allikas nendib otsekoheselt, et poolikutest meetmetest enam ei piisa, kuna Putin taotleb sõjalist lahendust.
„Venemaa külmutatud varad tuleb Ukrainale üle anda. EL peab sanktsioone märkimisväärselt karmistama,” ütles allikas, võttes kokku sammud, millest sõltub, kas eurooplased suudavad otsustaval hetkel vajalikul tasemel tegutseda.
Allikate hinnangul on Venemaa vahetu rünnak NATO vastu ebatõenäoline, isegi kui Putin peaks andma käsu täiemahuliseks mobilisatsiooniks. „NATO heidutus- ja kollektiivkaitsemehhanismid on juba praegu usaldusväärsed ja tugevad. Me teame, et Putin suhtub NATO 5. artiklisse ja kollektiivkaitsesse väga tõsiselt. Ta austab neid,” hindab valitsusringkondade allikas.
Soomes valitseb ootusärevus, kuid olukord püsib rahulikuna. „Putin võib küll mobilisatsiooni välja kuulutada, kuid sellega kaasnevad talle siseriiklikud poliitilised riskid. See näitaks kõigile, et ta ei soovi tegelikult rahu üle läbi rääkida – kui keegi üldse sellist kinnitust vajas,” arutleb julgeolekupoliitika valdkonna allikas.
Sellegipoolest kujutaks mobilisatsioon tõsist ohtu ka NATO riikidele. Allikate sõnul ulatuvad Putini tegelikud eesmärgid kaugemale kui vaid Ukraina vallutamine. „Sõda tuleb muuta tema jaoks võitmatuks,” võtab üks allikatest olukorra kokku.
