Kahe asjaga kursis oleva isiku sõnul eelnes CIA direktori John Ratcliffe’i sellenädalasele salapärasele Moskva-visiidile värske USA luureinfo, mille kohaselt peab Kreml Ühendriike Iraani-konflikti tõttu nõrgestatuks, see aga annab Venemaale võimaluse hoogustada tegevust USA huvide ja liitlaste vastu Euroopas.

Ratcliffe’i ja tema Vene ametivenna vaheliste kõneluste üksikasjad on jäänud saladuseks, kuid üks allikas ütles väljaandele Washington Post, et CIA juht hoiatas Moskvat Ukraina-vastase sõjategevuse laiendamise eest, märkides, et selline samm annaks vastupidise tulemuse. See allikas ja teised kõnelesid anonüümsuse tingimusel, kuna teema on tundlik.

Ratcliffe lendas teisipäeval Moskvasse – tegemist oli esimese teadaoleva CIA direktori visiidiga sinna alates 2021. aasta lõpust, mil president Joe Bideni luurejuht William J. Burns püüdis veenda Kremlit loobuma sissetungist Ukrainasse.

Venemaa välisluureteenistuse (SVR) juht Sergei Narõškin kinnitas vestlusi Ratcliffe’iga, märkides, et kohtumistes polnud „midagi ebatavalist”. Kremli teatel ei kohtunud Ratcliffe Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. CIA ja Valge Maja keeldusid Ratcliffe’i visiiti kommenteerimast.

President Donald Trump pisendas eile neljapäeval 27. augustil muret, et Putin võiks anda käsu rünnakuks USA liitlaste vastu Euroopas. „Ta ei hakka ründama NATO territooriumi,” ütles Trump, jättes vastamata küsimusele Ratcliffe’i visiidi eesmärgi kohta.

Salastatud luureandmed, mille kohaselt peab Putin USA-d Iraanis kuus kuud kestnud sõja tõttu nõrgestatuks, järgnesid teadetele vägede vähenenud lahinguvalmidusest ja laskemoona nappusest, mis on tingitud pikaleveninud sõjategevusest Teherani vastu.

USA olulisemate relvade varud on märkimisväärselt kahanenud – see puudutab nii Patrioti ja muid õhutõrjesüsteeme kui ka keerukaid ründerelvi, nagu Tomahawki tiibraketid ja lühimaa-taktikalised raketisüsteemid (ATACMS), mille järele on nõudlus ka Ukrainas.

Varem on selgunud, et USA on kaotanud ligikaudu veerandi oma Reaper-tüüpi droonidest, nende ühikuhind jääb vahemikku 30–50 miljonit dollarit ning neid kasutatakse luure- ja sihtmärgi määramise ülesanneteks.

Relvastuse nappus on tekitanud muret Aasia liitlastes ja pannud küsimärgi alla Washingtoni suutlikkuse heidutada võimalikku vastasseisu Hiinaga.

Kaitseminister Pete Hegseth ja teised administratsiooni esindajad on avalikult eitanud tõsist laskemoona puudust, ehkki nad on samal ajal survestanud relvatootjaid kiiresti rohkem relvi valmistama.

Isikud, kes on kursis luureandmete kogumisega Putini hinnangute kohta USA strateegilisele positsioonile seoses Iraani konfliktiga, ei avaldanud täpsemaid üksikasju selle kohta, kuidas teavet koguti või kui kindlad on CIA analüütikud selle täpsuses.

Ratcliffe saabus teisipäeva hommikul kohaliku aja järgi Moskvasse sõjaväe transpordilennukiga C-17A, tehes vahepeatuse Läti pealinnas Riias. Sotsiaalmeedias jagatud videos oli näha autode kolonni – mõnel sõidukil olid diplomaatilised numbrimärgid – liikumas läbi Moskva kesklinna. Lennuandmed näitavad, et C-17A tõusis Moskvast õhku kell 17.30, umbes kaheksa ja pool tundi pärast maandumist.

Kuna maismaasõda Ukrainas on suuresti takerdunud, on Moskva ja Kiiev asunud teineteise territooriumi pihta andma üha hävitavamaid lööke. Ukraina on rünnanud kõrge profiiliga sihtmärke, võttes sageli sihikule Venemaa energeetikatööstuse ja e-kaubanduse võtmesõlmi. Samal ajal jätkab Moskva tsiviilobjektide, näiteks kortermajade, aga ka tööstustaristu ja elektrijaamade pommitamist kõikjal Ukrainas.

Venemaa on ära kasutanud Ukraina kahanevat õhutõrjeraketite varu, mille on tarninud Ameerika Ühendriigid. Euroopa riigid on lubanud Kiievile raketitõrjeraketid tarnida, kuid paljud neist saabuvad alles järgmisel aastal.

Ratcliffe’i Moskva-reis ei olnud niivõrd seotud Putini nurka surumisega, kus tema armee ei ole suutnud Ukraina lahinguväljal ummikseisu murda, „ja rohkem seetõttu, et Venemaa hinnangul oleme me ise ammendunud ja ei saa sekkuda”, ütles üks allikatest.

Ratcliffe ütles Venemaa ametnikele, et kui Putin Ukraina sõda oluliselt eskaleerib, surub see Trumpi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski poole, ütles see isik.

Kuna Ukraina sõda venib oma viiendat aastat, on Euroopat tabanud hübriidsõja rünnakud, sealhulgas droonirünnaku katse Saksamaa Leipzigi/Halle lennujaamas, mis paljude analüütikute ja mõnede valitsuste sõnul näib olevat Venemaa töö. NATO riigid Ida-Euroopas, eriti Balti riigid on väljendanud muret, et Putin võib survet suurendada või lubada üha provokatiivsemaid sissetunge, tuginedes õhuruumi rikkumistele ja ilmselt eksinud droonidele.