Välis- ja julgeolekupoliitilised allikad ütlesid, et USA luure keskagentuuri CIA direktor John Ratcliffe edastas hoiatuse Venemaale ja Vladimir Putinile. Eelmisel korral ei pööranud Venemaa ameeriklaste hoiatusele suurt tähelepanu.

CIA direktor John Ratcliffe tegi teisipäeval ootamatu visiidi Moskvasse. Väljaande Wall Street Journal hinnangul kohtus Ratcliffe tõenäoliselt Vladimir Putiniga ja edastas talle sõnumi.

Teated Ratcliffe’i ja Putini vahelisest vestlusest on usaldusväärsed ning sellega kaasnevad tagajärjed tekitavad muret. Välis- ja julgeolekupoliitika allikad rõhutasid väljaandele Iltalehti, et tavaliselt ei kasuta USA CIA direktorit poliitilise läbirääkijana.

President Donald Trumpi eriesindajana Venemaaga seotud küsimustes on tegutsenud Steve Witkoff, mitte CIA direktor Ratcliffe.

Luureandmed Venemaa kavatsuste kohta on aasta jooksul muutunud üha murettekitavamaks.

Jaanuaris hoiatas Rootsi kaitseväe juhataja Michael Claesson, et Venemaa võib üritada sõjaliselt proovile panna NATO 5. artikli kehtivust.

„Näen ohtu, et nad jätkavad niinimetatud hübriidsõja piiride nihutamist. See võib tähendada ka otsust panna proovile 5. artikli toimimine,” ütles Claesson Säleni julgeolekukonverentsil.

Piiratud sõjalist operatsiooni läbi viies saaks Venemaa välja selgitada, kas kõik liitlased on valmis kaitsma rünnaku alla sattunud NATO liikmesriiki.

Rootsi kaitseväe juhataja poleks avalikku hoiatust teinud, kui NATO riikide luureandmed poleks sellisele ohule viidanud.

Kevadel hindas NATO, et Venemaa võib rünnata alliansi idatiival asuvat NATO riiki millalgi 2026. aastal. Ohuhinnang põhines NATO riikide luureandmetel – seda fakti kinnitasid rahvusvahelised välis- ja julgeolekupoliitika allikad.

Poola peaminister Donald Tusk juhtis avalikkuse tähelepanu ohu tõsidusele. „Räägin pigem kuudest kui aastatest,” ütles Tusk aprillis väljaandele Financial Times antud intervjuus.

Juulis teatas Briti väljaanne Telegraph, et Ameerika Ühendriigid on hoiatanud Poola valitsust võimaliku Venemaa sõjalise operatsiooni eest.

See võiks hõlmata droonirünnakuid kriitilise tähtsusega taristu ja tööstusobjektide vastu või piiratud ulatusega maaväeoperatsiooni.

Välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna allikad ütlesid, et Ratcliffe hoiatas Putinit Venemaa luureteenistuste ja relvajõudude koostatud rünnakuplaanide elluviimise eest.

„Küsimus oli venelaste hoiatamises. Eesmärk on saavutada vähemalt mingilgi määral pingete leevenemist,” sõnas üks allikas.

Allikad rõhutavad, et Ratcliffe’i visiit sarnaneb CIA endise direktori William J. Burnsi visiidiga Kremlisse 2021. aasta novembri alguses.

Seetõttu tasub meenutada, mis toona toimus. Toonane Soome president Sauli Niinistö on neist sündmustest rääkinud.

Kui Niinistö 2021. aasta oktoobris Kremlit külastas, kandis Putin maski.

„Putin jättis kindlasti mulje, et kiireid lahendusi või läbimurdeid pole oodata, kuid asjad jätkuvad heas tahtes. Seda tausta arvestades oli mulle üsna suur üllatus, et vaid mõni päev hiljem, kui Burns Moskvat külastas, oli toon täielikult muutunud,” on Niinistö kirjeldanud.

USA luure oli kogunud teavet Venemaa suure pealetungi ettevalmistamise kohta. See teave oli edastatud president Joe Bidenile, kes kirjutas Ovaalkabinetis Putinile hoiatava kirja. Niinistö lendas 1. novembril Glasgow’sse kliimatippkohtumisele.

Samal ajal lendas Burns Moskvasse, kaasas Bideni kiri, mis sisaldas hoiatust. Ameerika Ühendriigid teadsid, et Venemaa valmistub rünnakuks.

Burns suundus Kremlisse, kuid Putin viibis koroonaviirust kartes Sotšis, et viiruse eest pääseda.

Burns, kes külastas Kremlit, vestles Putiniga telefoni teel teisipäeval, 2. novembril.

Putin väljendas Burnsiga kõneledes rahulolematust seoses NATO laienemisega uute liikmesriikide arvelt. Ta ei püüdnud ümber lükata USA luureandmeid ega lasknud end heidutada Burnsi hoiatusest, et USA karistab Venemaad, kui see alustab täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Putin rääkis halvustavalt Zelenskist ja Ukraina rahvast.

„Minu mure on pigem kasvanud kui vähenenud,” andis Burns teada Glasgow’s viibivale Bidenile.

Biden oli juba esmaspäeva õhtul teavitanud Niinistöt CIA kogutud luureandmetest ja hoiatusest, mille ta oli Putinile edastanud.

Šotimaal kohtus Niinistö ka Briti kaitseministri Ben Wallace’iga.

„Wallace jagas Briti hinnangut, et Venemaa alustab tõenäoliselt täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja et britid varustavad ukrainlasi relvadega. Sarnaselt ameeriklastele oli ta üsna veendunud, et venelased koondavad oma vägesid, ning ta tõstatas küsimuse julgeolekugarantiidest, mida Soome võiks vajada,” on Niinistö öelnud, kirjeldades hetki, mis suunasid Soomet NATO liikmesuse poole.

Ameeriklased korraldasid Niinistöle ka võimaluse vestelda vahetult Burnsiga.

„Kõik olid veidi hämmingus, miks saadeti luurejuht Moskvasse missioonile, mis oli ilmselgelt diplomaatiline. Visiidi tagamaad selgusid hiljem,” rääkis Niinistö.

Allikate hinnangul on praegu sarnasusi toonase ajaga.  Seega ei tõota CIA direktori Ratcliffe’i visiit Kremlisse head. Pigem vastupidi.

Briti Venemaa-ekspert Keir Giles peab positiivseks märgiks, kui Ratcliffe hoiatas Putinit NATO riikide vastu suunatud vaenuliku tegevuse edasise eskaleerimise eest.

Venemaa vaenuliku tegevuse näidetena toob Giles välja sabotaaži, elektroonilise sõjapidamise ja droonirünnakud.

„Isegi see optimistlik stsenaarium teeb muret. Burnsi missioon ebaõnnestus osaliselt seetõttu, et tollane USA administratsioon – eesotsas Joe Bideniga – ei soovinud Venemaaga vastasseisu minna, kartes tuumakonflikti eskaleerumist. Praegune administratsioon on erinevatel põhjustel veelgi tõrksam,” ütles Giles täna kolmapäeval 26. augustil väljaandele Iltalehti.

Giles peab halvimaks võimalikuks stsenaariumiks olukorda, kus venelased ja ameeriklased arutasid Kremlis midagi sellist, mida nad ei soovi eurooplastele täielikult avaldada.

Soome president Alexander Stubb saab tõenäoliselt ameeriklastelt ja NATO-lt üsna üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas Putin reageeris Ratcliffe’i edastatud hoiatusele.

Välis- ja julgeolekupoliitilised allikad rõhutavad väljaandele Iltalehti, et Trumpi administratsiooni jaoks on võimalik sõda Iraaniga praegu olulisem prioriteet kui Ukraina abistamine või NATO idatiiva kaitsmine.

Kahjuks langetab see läve NATO 5. artikli toimimise proovilepanekuks.

Riigipeana on Stubb olnud ettevaatlik avalikult arutama Venemaa võimalikke kavatsusi proovile panna NATO riikide ühtsust. Suursaadikute kohtumisel kutsus ta soomlasi üles valmistuma – ka vaimselt – hübriidrünnakuteks.

„Kas Venemaa korraldab rünnakuid, mis jäävad nii-öelda 5. artikli rakendamise lävest allapoole? Peame ka nendeks valmis olema. Igale hübriid- või küberrünnakule pole võimalik vastata, kuid kõige tähtsam on, et ühiskond püsiks ühtse ja seeläbi stabiilsena,” ütles Stubb.

Peaminister Petteri Orpo on öelnud, et on varasemast pessimistlikum.

Kui Venemaa otsustab sel sügisel või talvel proovile panna NATO 5. artikli – kollektiivkaitse klausli – rakendamise läve, on selleks mitmeid võimalusi. Üheks võimaluseks oleksid droonirünnakud.

Kui Venemaa otsustaks kasutada maavägesid, võiks ta üritada luua maismaaühendust Kaliningradi ja Valgevene vahel – teisisõnu püüda hõivata niinimetatud Suwałki koridor. Rünnak oleks suunatud Poola-Leedu piirile samaaegselt kahest suunast: Kaliningradist ja Valgevenest.

NATO allikate hinnangul võib Venemaa üritada Suwałki koridori hõivata kas suuremahulise sõja käigus või eraldiseisva välkoperatsioonina. Viimane stsenaarium tähendaks 5. artikli proovilepanekut.

NATO on valmis üllatusoperatsiooni tõrjuma ja venelased on sellest teadlikud. Leedu armeed toetab riigis juba paiknev Saksamaa soomusbrigaad. Poolal on tugevad maaväed ja uued hävituslennukid F-35.

Saksa, Poola ja Leedu väed on harjutanud moodsat droonisõda.

Venemaa sõjaline operatsioon Suwalki koridoris oleks määratud läbikukkumisele.

Miks peaks Putin siis üldse kaaluma ulatuslikku operatsiooni olukorra kompamiseks?

Selleks on kolm peamist põhjust.

Euroopa demokraatiad on kohkunud mõttest, et nende sõdurid võivad lahingutegevuses hukkuda. Venemaa saaks teada, kas need demokraatiad suudavad taluda inimkaotusi. Putini maailmavaates on langenud sõdurid vaid statistika.

Igasugune konflikt seoks NATO riikide sõjalised ressursid alliansi idatiival. Toetus Ukrainale tõenäoliselt väheneks, mis võib tulla kasuks venelastele peamisel rindel.

Ühtlasi saaks Putin vastuse küsimusele, kas Ameerika Ühendriigid kaitseksid NATO idatiiva iga ruutsentimeetrit tingimusteta ja kõhklusteta.

Ideaalis ei ürita Venemaa alliansi ühtsust proovile panna, kuna selleks puuduvad nii võimekus kui ka julgus. Siiski ei tohi langeda soovmõtlemise lõksu.

Samuti on ülioluline hinnata aja märke – nagu näiteks Ratcliffe’i visiiti – kainelt ja realistlikult ning vastavalt sellele valmistuda.

Lennart Meri konverentsil väljaandele Iltalehti antud intervjuus hindas Venemaa opositsioonitegelane Garri Kasparov Putini kavatsusi.

„Putini režiimil on pikaajaline plaan: sõda, sõda, sõda. Kõik taandub sõjale – olgu teemaks rahandus, tööstus, haridus või demograafia. Kõik keerleb sõja ja loomulikult propaganda ümber,” ütles Kasparov, rõhutades vajadust võtta olemasolevaid tõendeid tõsiselt. „Sellel mehel on seljataga ukrainlaste, süürlaste, grusiinide ja tšetšeenide tapmine. Venemaa ametlikud dokumendid ja Putini kõned näitavad ja ennustavad, et tema eesmärk on Vene impeeriumi taastamine. See tähendab, et Venemaa soovib haarata kontrolli Ida-Euroopa üle,” võttis Kasparov kokku.