Soome parlamendi liige Jarno Limnell leiab, et uus Venemaa mobilisatsioon võib tekitada survet Soome idapiirile „Kui näiteks Peterburi piirkonna mehed hakkavad massiliselt kutseid saama, siis arvan, et mõned neist kaaluvad riigist põgenemist,” märgib ta.
Seejärel kaalutaks tõenäoliselt, millises suunas liikuda. Soome on üsna lähedal, tõdeb ta. Limnelli sõnul kehtib sama olukord ka Balti riikide ja Poola puhul.
Siiski suundub enamik inimesi lõunasse – suunas, kuhu tõenäoliselt on koondunud ka ametlik järelevalve, hindab Limnell.
Viimasel ajal on liikunud kuuldused uuest mobilisatsioonist Venemaal, mis on pannud kümned tuhanded venelased Gruusiasse põgenema. Piiriületus nende riikide vahel on jõudnud rekordtasemele.
Limnelli sõnul vajab Venemaa peagi uut mobilisatsiooni, kuna kaotused Ukrainas on tohutud ja sõja lõppu pole näha.
Putin ei ole loobunud oma algsetest plaanidest seoses agressioonisõjaga Ukraina vastu – nimelt Ukraina suveräänsuse kaotamisest ja riigi lääne suunas liikumise peatamisest, tõdeb ta.
Limnelli sõnul kaotab Venemaa hinnanguliselt üle tuhande sõduri päevas – see arv hõlmab nii hukkunuid kui ka raskelt haavatuid.
See on vapustav arv, kui mõelda koguarvule nädala, kuu, kuue kuu ja nii edasi lõikes, märgib ta.
Venemaa igakuised sõjalised kaotused on küündinud ligikaudu 30 000 inimeseni, samas kui uusi värvatuid on olnud umbes 27 000 kuus. Selliseid hinnanguid on andnud näiteks uuringukeskus Center for Strategic and International Studies.
Venemaa saab Limnelli sõnul päevas vähem kui tuhat uut võitlejat – nii sõdurit kui ka reservväelast. Ta märgib, et arvud põhinevad aruteludel ekspertidega.
„Isikkoosseisu puudus kasvab iga päevaga,” lisab ta.
Limnell on oma hinnangu edastanud arvamusloos väljaandele Uusi Suomi ja avaldanud postituse sotsiaalmeedias.
Limnell leiab, et riigist põgenemine võib sageneda enne 18.–20. septembril toimuvaid Venemaa parlamendi Riigiduuma valimisi.
Ta kirjeldab valimisi kui pelka formaalsust. Sellegipoolest ei usu ta, et Putin sooviks kuulutada välja mobilisatsiooni – mis tooks kaasa ka reisikeelud – vahetult enne seda, kui kodanikud valimiskastide juurde suunduvad.
Selline samm võiks suurendada elanikkonna rahulolematust võimudega ja kiirendada massilist väljarännet.
Limnell ei usu, et tohutu hulk inimesi üritaks korraga Soome siseneda. Tema sõnul on näiteks Ceuta piirikriisi kordumine ebatõenäoline.
Limnelli väitel võib sotsiaalmeedia siiski mõjutada Soome siseneda soovivate inimeste arvu, nagu näitas Ceuta kriis. „Kui inimesed olid piirkonda jõudnud, hakkasid sealt levima pildid, videod ja tekstisõnumid. See kiirendas märgatavalt lumepalliefekti.”
Samas on Venemaa poolt rände ärakasutamine suurendanud ametivõimude valmisolekut tulla toime olukorraga, kus piiril tekib inimeste massiline sissevool, tõdeb Limnell.
„Usaldan meie ametivõime täielikult,” lisab ta ja märgib, et Soome ei jääks sellises olukorras üksi, kuna Soome ja Venemaa vaheline piir on ühtlasi EL-i ja NATO idapiir.
Suomen on syytä varautua jo nyt syksyn mahdolliseen kehityskulkuun: Venäjän uuteen laajaan mobilisaatioon ja sitä seuraavaan maastapakoon. Ensimmäinen merkki ei välttämättä ole Putinin puhe vaan se, että venäläiset miehet alkavat lähteä hyvissä ajoin maasta.
1/6 pic.twitter.com/UobEawxvUG— Jarno Limnell (@JarnoLim) August 20, 2026
