Läti Statistikaamet (CSB) hakkas täna 20. augustil avaldama igakuist nimekirja Lätis registreeritud ettevõtetest, mis ekspordivad kaupu agressorriikidesse Venemaale ja Valgevenesse või impordivad sealt kaupu.

Nimekirja avaldamine tuleneb Seimi vastu võetud muudatustest Ukraina tsiviilelanike toetamise seaduses. Sellega seotud aruteludes on rõhutatud, et kuigi äritegevus agressorriikidega võib olla moraalselt taunitav, ei riku nimetatud ettevõtted seadust. Tuleb rõhutada, et tegemist ei ole rahvusvahelisi sanktsioone rikkuvate ettevõtete nimekirjaga, vaid ettevõtetega, kes jätkavad äritegevust valdkondades, millele sanktsioonid ei laiene – näiteks toiduained ja ravimid.

„Nimekirja avaldamine võimaldab avalikkusel, koostööpartneritel ja ettevõtjatel endil selgelt näha, millised ettevõtted jätkavad kaupade eksportimist või importimist Venemaa ja Valgevenega, ning selle põhjal oma edasist koostööd hinnata,” teatas CSB.

Sisuliselt tähendab see, et tarbijad ja teised ettevõtted saavad nimekirjaga tutvuda ning soovi korral nimetatud ettevõtteid boikoteerida.

Siiani polnud selline teave avalikult kättesaadav, kuna Maksuameti (VID) valduses olevatele andmetele kehtisid konfidentsiaalsusnõuded. Kuid tänavu 18. juunil otsustas Läti parlament (Seim) seadust muuta ning andis Maksuametile korralduse andmed ette valmistada ja CSB-le edastada, et viimane saaks need oma veebilehel avaldada. Nimekirja uuendatakse igakuiselt.

Esialgsesse nimekirja on kantud 170 ettevõtet, sealhulgas sellised tuntud nimed nagu Lauma Lingerie ja ravimiettevõte Grindex.

Lisaks nimekirjale endale avaldatakse ka eraldi dokument, milles nimetatud ettevõtetel on võimalik selgitada põhjuseid, miks nad jätkavad ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega. Mõned neist väidavad, et neil tegelikult puuduvad impordi- või ekspordiseosed agressorriikidega.

Nimekiri on leitav siit (ainult läti keeles, Exceli vormingus).