Venemaa põhjapoolsed NATO naabrid tugevdavad turvameetmeid tammide, elektrijaamade ja maagaasitaristu ümbruses, kuna kasvab mure, et Moskva võib korraldada nende vastu nn valelipuoperatsiooni, kasutades selleks Ukraina droone.

Leedu teatas eelmisel nädalal, et Moskva kaalub sellist lavastatud rünnakut, samuti on Poola, Läti ja Eesti hoiatanud sabotaažiaktide eest, mille eesmärk on proovile panna NATO reageerimisvõime ajal, mil USA pühendumus sellele Lääne sõjalisele liidule on küsitav, vahendab Reuters.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eelmisel kuul, et hoiatused Venemaa salajaste rünnakute kohta on „hirmulood”, mida kasutatakse Venemaa-vastase militariseerimise õigustamiseks.

Poola ja kolm Balti riiki – mis kõik piirnevad Venemaaga ja on oma territooriumilt juba leidnud Ukraina droone – ei soovi riske võtta.

„Me ei ole naiivsed: me näeme infot, loeme ridade vahelt ja teeme oma kodutöö ära,” ütles Leedu kaitseminister Robertas Kaunas Reutersile.

Tema, Läti peaminister ning neli luure- ja ettevõtte esindajat kogu piirkonnast jagasid Reutersiga uusi üksikasju luurehinnangute kohta ja kirjeldasid meetmeid, mida infrastruktuuri kaitsmiseks rakendatakse.

„Me suurendame oma kriitilise infrastruktuuri turvalisust ja vahetame pidevalt teavet oma luureteenistustega selle kohta, mida edasi teha,” ütles Kaunas.

Eelmisel kuul saatis Leedu sõjaväe appi märulipolitseile, et tagada turvalisus veeldatud maagaasi (LNG) imporditerminalis, naftatoodete terminalis, Poolaga ühenduvas tähtsas elektriühenduses ja Kruonise hüdroakumulatsioonijaamas.

„Anname selgelt märku, et vajaduse korral kaitseme end,” ütles Kaunas.

Läti on suurendanud turvameetmeid kogu kriitilise infrastruktuuri ümber, sealhulgas Riia lähedal Daugava jõel asuva tammi ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla juures, ütles peaminister Andris Kulbergs intervjuus Reutersile.

„Võimalik hübriidoht on tõenäolisem kui varem,” sõnas ta.

Venemaa süüdistas mais Balti riike plaanis lubada Ukraina droonidel rünnata Venemaad nende territooriumilt ja lubas vastusamme, see tekitas eitavaid reaktsioone ja proteste ning ühtlasi muret, et Moskva võib sellise rünnaku ise lavastada, et oma vastutegevust õigustada.

Üks Balti luureametnik ütles, et hinnangud näitavad, et Venemaa sõjaväe ja siseluureagentuurid plaanivad võimalikku valelipurünnakut nii Venemaa kui Balti riikide ja Poola taristu vastu Ukrainas toodetud droonidega, mis peaks toimuma mõne päeva jooksul pärast juhtide, sealhulgas president Vladimir Putini heakskiitu.

Hinnangutes toodi peamiseks mureks mitte niivõrd sellise rünnaku kohene mõju, kuivõrd poliitiline kaos, mille see võiks vallandada NATO peakorteris Brüsselis, samal ajal kui Euroopa liikmed ja Ameerika Ühendriigid arutavad, kuidas ja kas reageerida, ütles ametnik.

Teine allikas, piirkonna ametnik, oli vähem konkreetne, öeldes, et liitlaste luure hoiatused Venemaa tegevuse kohta on jätnud Balti riikidele „suure mulje”, kuid rünnakud võivad toimuda „kas täna või ja mitte kunagi”.

Moskva väidab, et Lääs süüdistab riiki „russofoobiast” ajendatuna järjepidevalt pahatahtlikes tegudes, esitamata seejuures tõendeid.

Poola suurim nafta- ja gaasiettevõte Orlen analüüsib alternatiivseid gaasi imporditeid juhuks, kui tavapärased marsruudid peaksid ohtu sattuma, sellest teatas ettevõtte tegevusega kursis olev isik.

Orlen impordib 80% riigi gaasist Läänemere ääres asuva Świnoujście veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja Norrast tuleva ning sealsamas rannikule jõudva torujuhtme kaudu. Infrastruktuuri haldav ettevõte Gaz-System rakendab seal „kõrgendatud valvsust”, nagu kinnitas teine ​​asjaga kursis olev isik.

Poola esimese tuumaelektrijaama riiklik arendaja Polskie Elektrownie Jądrowe teatas, et on ilmnenud ettevõtte võltsitud dokumente, mille eesmärk on sidusrühmi eksitada, ning nende päritolu viitab piirkonnale Poolast idas.

Ettevõtte pressiesindaja Marcin Skolimowski sõnul uurib firma olukorda koostöös eriteenistuste ja õiguskaitseorganitega ning jälgib võimalikku sabotaaži või muid ohte kavandataval ehitusplatsil.

Poola elektrivõrgu haldur ja sõjaväeüksus suurendasid juulis turvameetmeid Ukraina-suunalise elektriühenduse ümber – see ühendus aitab stabiliseerida sõjast räsitud riigi elektrivõrku, mida Venemaa on pikka aega rünnanud.

„See on piirkond, kus on vajalik kõrgendatud valvsus, mistõttu kasutame kõiki olemasolevaid ressursse,” ütles võrguoperaatori pressiesindaja Maciej Wapiński Reutersile.

Ettevõte loodab, et sõjavägi aitab tulevikus kaitsta ka kriitilist infrastruktuuri riigi teistes idapoolsetes piirkondades.

Kogu Euroopas on märgatud ka salapäraseid droone. Eelmisel nädalal leidsid ametnikud Saksamaal Leipzigi-Halle lennujaamast lõhkeainet kandva drooni. Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt nimetas seda hübriidrünnakuks, kuid ei määratlenud süüdlast. Venemaa on ümber lükanud Saksa poliitikute ja meedia väited, nagu oleks riik selle eest vastutav.

Poola riiklikult rahastatava Ida-uuringute keskuse (OSW) direktor Wojciech Kononczuk ütles Reutersile, et Venemaa sagenenud süüdistused, nagu töötaksid Balti riigid Ukraina heaks, võivad sillutada teed Venemaa rünnakutele selles piirkonnas.

Ta märkis, et kuna Vene väed on Ukrainas takerdunud ning Ukraina rünnakud Venemaa energia- ja muude rajatiste vastu kahjustavad riigi majandust, võib eesmärk olla initsiatiivi taastamine.

Kononczuki sõnul on sõnum Euroopale järgmine: kui Moskva nõudmisi ei aktsepteerita, külvatakse ebastabiilsust – see on riskantne samm, mis põhineb arvestusel, et vastaspoolel puudub tahe reageerida.