USA kardab, et Patrioti raketitehnoloogia lekib Venemaale, kui Ukrainale antakse luba tootmiseks – ja see võib määrata Ukraina saatuse

USA president Donald Trump jättis algul mulje, et Ukraina varustamine Washingtoni kõige moodsama raketi salajaste tehniliste joonistega on lihtne ettevõtmine.

„Me anname teile litsentsi Patriot-rakettide tootmiseks,” ütles USA president Volodõmõr Zelenskile juulis Ankaras toimunud NATO tippkohtumise ajal, vahendab Telegraph.

Kui ameeriklased olid ukrainlastele tootmisprotsessi selgeks teinud, arvas Trump, et sealsed tehased võiksid hakata neid rakette tootma „üsna kiiresti”.

Või vähemalt ta ise arvas nii.

Sellest ajast peale on Trump oma lubadusest taganenud. Eelmisel reedel Marylandis Camp Davidis toimunud valitsuse istungil sõnas ta: „Sellise tehnoloogia loovutamine on keeruline asi… Inimesed, kellele selle tehnoloogia annate, võivad ühel päeval teie vastu pöörduda.”

Telegraphi andmetel muutis ta meelt seoses üha süveneva vaidlusega selle üle, kas anda kõnealune tehnoloogia üle – kardetakse nimelt, et see võib sattuda Venemaa kätte.

Kiievi meeleheitliku soovi taga saada Patrioti rakette on väike radar, mida valmistab Boeing Alabama osariigis – tegemist on niivõrd keeruka tehnoloogiaga, et Valge Maja piirab selle eksporti isegi oma lähimatele liitlastele.

PAC-3 Ka-riba aktiivradar-sihikuna tuntud seade toimib tõrjeraketi silmade ja kõrvadena: see tuvastab läheneva raketi lennu viimastel hetkedel ja suunab Patrioti sellega otse kokkupõrkesse.

Ukraina ilma jätmine sellest tehnoloogiast võib osutuda eksistentsiaalse tähtsusega küsimuseks.

Venemaa valmistub järjekordseks talviseks raketi- ja droonirünnakute kampaaniaks Ukraina linnade ja energiainfrastruktuuri vastu, samal ajal kui Zelenski Patrioti raketivarud on otsakorral.

Kolmapäeval toimunud Venemaa pommitamise ajal ei suutnud Ukraina õhukaitse peatada ühtegi 24-st Kiievi oblastisse tulistatud ballistilisest raketist. Rünnakus hukkus 17 inimest ja kahjustati tõsiselt infrastruktuuri.

„Iga ballistiliste rakettide vastane pakett päästab meie inimeste elusid. Ja iga öö, mil meil need puuduvad, toob kaasa inimohvreid,” ütles Zelenski.

Ukraina president ja kindralid kardavad, et talv kujuneb katastroofiliseks.

Tema võimalused hankida 300 raketti, mida on vaja riigi kaitsmiseks ja talveks ennustatavale rünnakule vastupidamiseks, tunduvad väikesed.

Patrioti süsteemide kõige keerukama osa valmistab Boeing Huntsville’i linnas asuvas ulatuslikus, ligi 6000-ruutmeetrises tootmiskompleksis.

Inseneride meeskond paneb kokku Ka-sagedusala aktiivradar-süsteemi, mis paikneb raketi ninaosas. Ninaosa läbimõõt on umbes 10 tolli (u 25 cm) ning sellesse mahub täpselt radar, mille laius on hinnanguliselt kaheksa tolli (u 20 cm).

Kui rakett sihtmärgile läheneb, tekitab radar kõrgsagedusliku signaali, mis võimaldab sellel kiiresti liikuvaid ballistilisi või tiibrakette tuvastada, nendele sihik lukustada ja nendega füüsiliselt kokku põrgata.

See on sedavõrd täpne, et USA sissetungi ajal Iraaki 2003. aastal väitis Boeing, et süsteem ei jätnud tabamata ühtegi lähenevat raketti.

Kuigi Patriot-süsteemi kasutavad 20 riiki, hoiab USA selle tootmiseks vajalikke tehnilisi jooniseid rangelt enda käes ja lubab vaid harva tootmist välismaal. Saksamaa ja Jaapan on ainsad riigid, millel on litsents süsteemi tootmiseks.

Saksamaa sai Patriot-rakettide tootmise litsentsi 2022. aasta paiku, mil tekkisid hirmud Moskva võimaliku rünnaku ees Lääne-Euroopale. 2024. aastal sõlmiti Berliiniga leping, mis võimaldab Saksamaa tehasel hakata järgmisel 2027. aasta rakette tootma.

USA andis Tokyole loa raketi ja selle komponentide tootmiseks 2005. aastal, kui Jaapani juhid tundsid muret, et nende riigi kaitsesüsteemid ei suuda Põhja-Korea raketiprogrammile vastu seista.

Washington ei andnud aga Jaapanile luba valmistada ülitundlikku Ka-sagedusala radar-sihtimispead.

Samuti kulus Jaapani sõjaväel kolm aastat, enne kui PAC-3 raketi katsetamine esimest korda edukalt õnnestus – analüütikud eeldavad, et sarnane ajakava ootab ees ka Ukrainat.

Mittetulundusühingu Saratoga Foundation president ja juhatuse esimees Glen Howard ütles väljaandele Telegraph: „Selle teostamine võib võtta kolm aastat. Huntsville’is on vaid üks ettevõte, mis vajalikku komponenti toodab.

Alguses väljendas administratsioon – ja konkreetselt tema ise – tugevat toetust, kuid nüüd on nad sellest taganemas.”

Zelenski vajab seda tehnoloogiat hädasti, kuna tegemist on ainsa õhutõrjerelvaga, mis suudab alla tulistada Venemaa kiireid ballistilisi ja hüperhelikiirusel liikuvaid rakette.

Juulis pöördus ta uuesti Valge Maja poole, taotledes 300 sellist relvasüsteemi, et kaitsta Ukrainat Venemaa talvise rünnaku eest.

Äärmuslik külm aeglustab sõjategevust Ida-Euroopas. Siberi tuultega kaasnevate külmalainete ajal langeb temperatuur sageli -20 kraadini.

Venemaa kasutab Ukraina moraali murdmiseks strateegiat, mida nimetatakse „talvistamiseks”: rünnatakse energiasüsteeme, jättes linnad pimedusse ja küttekatteta.

Ukraina juht on pidanud rahvusvaheliste liitlaste viivitusi ja kõhklusi täiendavate Patriot-rakettide tarnimisel põhjuseks, miks on alates konflikti puhkemisest 2022. aastal hukkunud ligikaudu 16 431 inimest – sealhulgas 803 last –, nagu nähtub ÜRO inimõiguste seiremissiooni andmetest Ukrainas.

Samuti on USA sõjaministeerium Pentagon mõistmas, et luba on vaid esimene takistus keerukas protsessis, mille eesmärk on anda Kiievile vajalik heakskiit Patrioti rakettide kasutamiseks.

Tööstuspoliitika eest vastutav kaitseministri abi Michael Cadenazzi on öelnud, et kõige keerulisem osa on täiesti uue tarnijate ahela leidmine ja sertifitseerimine.

„Inseneride arv, kes seda tööd teha oskavad, on piiratud. Samuti on piiratud arvul juba olemas nõuetele vastavaid komponente,” sõnas ta. „Uue tarneahela loomisel … kulub kvalifitseeritud tarnijate leidmiseks aega.”

USA ranged ekspordieeskirjad on loodud selleks, et takistada tipptasemel relvatehnoloogia sattumist väljapoole Washingtoni kontrolli.

Ukrainale loa andmine süsteemide tootmiseks eeldaks lisaks riistvarale ka selliste jooniste, tarkvara ja oskusteabe üleandmist, mida on vaja keeruka relvasüsteemi kokkupanekuks.

Üks USA otsustusprotsessiga kursis olev kõrge Briti valitsusametnik märkis, et just need takistused on viivituse peamised põhjused.

Samuti peaksid ametnikud tuvastama kõik Ukraina tehased, töötajad ja alltöövõtjad, kellele on antud juurdepääs kõnealusele tehnoloogiale.

Ülioluline on saada tagatised, et neid saladusi ei varastataks ega antaks Venemaale.

USA presidendile lähedalseisev allikas ütles väljaandele Telegraph, et administratsioon on teadlik Ukraina relvade – mille liitlased on Ukrainale andnud – sattumisest Euroopa mustale turule.

Erukindral Phil Breedlove, kes on teeninud USA Euroopa väejuhatuse ülemana ja NATO Euroopa vägede ülemjuhatajana, ütles: „Teatud tehnoloogiate loovutamisega seotud küsimus valmistab administratsioonile tegelikult muret.

Usun tõepoolest, et tuntakse hirmu: kui anname selle tehnoloogia Ukrainale, võib see mingil moel sattuda Venemaa kätte. Administratsioonis on ilmselt hääli, kes tunnevad muret selle pärast, et tehnoloogia võib sattuda venelaste valdusse.”

See on hirm, mida jagavad nähtavasti ka Trump ja tema lähikondlased. Sama muret väljendas ka Boeing – üks valdkonna asjatundja kinnitas, et tippametnike seas tekitas tõepoolest muret võimalus, et relvastus võib sattuda vaenlase kätte.

Samuti kerkib küsimus, kus Ukraina raketi füüsiliselt kokku paneks. Selle tootmine riigi sees muudaks selle Venemaa rünnakute peamiseks sihtmärgiks.

Kaks aruteludega kursis olevat allikat märkisid, et lahendusena võiks uusi tõrjerakette toota Saksamaal või mõnes teises Euroopa riigis.

Seda mõtet pooldab väidetavalt USA kaitseministri asetäitja poliitikaküsimustes Elbridge Colby.

Samas nendivad eksperdid ja valdkonna asjatundjad, et tootmise viimine Ukrainast välja võtaks aega ning muudaks litsentsimisprotsessi veelgi keerukamaks.

Näiteks pole Saksamaa veel lõpetanud oma uue Patriot-rakettide tehase käivitamist.

Oslo ülikooli rakettide ekspert Fabian Hoffmann ütles väljaandele Telegraph: „Mõlemad mured on põhjendatud. Tootmise litsentsimisega kaasnevad tootja jaoks alati intellektuaalomandiga seotud riskid, mida ei tohi alahinnata.”

Ta lisas: „Patrioti rajatised oleksid samuti esmane sihtmärk, kuid sellest ollakse teadlikud. Seega, kui tootmine ümber paigutataks, tuleks see viia maa alla ja hajutada. Just seetõttu võtaks litsentsi alusel toimuva tootmise käivitamine kaua aega ning selle tõhus korraldamine oleks keeruline.”

Boeing on siiski jätkuvalt pühendunud valitsuse nõudmiste täitmisele. Tööstusringkondade andmetel on ettevõte suurendanud Ka-riba aktiivse radariga sihikuseadme tootmist mahuni, mis suudab hõlpsasti rahuldada Ukraina vajadused.

Aprillis sõlmiti seitsmeaastane raamleping, mille eesmärk on kolmekordistada aastast tootmismahtu. Boeing eeldab, et toodab selle lepingu raames märgatavalt rohkem sihikuseadmeid kui neid on valmistatud viimase 26 aasta jooksul kokku.

Samal ajal tuleb ettevõttel reageerida ka taastunud sisenõudlusele. Arvatakse, et jätkuv konflikt Iraaniga on USA Patriot-tüüpi tõrjerakettide varud tõsiselt ammendanud.

Mõnede hinnangute kohaselt on sõjavägi kasutanud ära 50–65 protsenti kogu oma Patriot-süsteemide varust. Aruannete kohaselt on see osaliselt põhjus, miks Trump on korduvalt tühistanud kavandatud rünnakud Teherani vastu ja loobunud täiemahulise sõja alustamisest.

„Boeing teeb kõik, mida valitsus nõuab. Nad keskenduvad tootmismahu suurendamisele, et vajadusi rahuldada,” ütles üks litsentsimisega seotud allikas.

Zelenski on oma ettepaneku teinud, kuid lootused on purunenud Washingtoni soovi tõttu hoida oma kõige tundlikumat tehnoloogiat enda käes.

Ees ootava uue pommitamistega täidetud talve eel peab ta mõistma, et aeg tehniliste jooniste hankimiseks ja oma riigi kaitsmiseks õhurünnakute eest on otsakorral.