Venemaa presidendi toetusreitingute langedes otsib ta ettekäänet sõja eskaleerimiseks – ja Zelenski süvalöögid võivad selleks võimaluse anda, kirjutab väljaandes Times sõjaline analüütik Mark Geleotti.
Ukraina süvalöögid ulatuvad Venemaal kaugemale kui kunagi varem. Reedel tabati Jekaterinburgis – enam kui 2000 kilomeetri kaugusel piirist – veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.
Kiiev loodab, et see kampaania õõnestab Vene sõdurite moraali, kuid oht on, et see võib hoopis mängida trumbid kätte sõjakaile ringkondadele, kes õhutavad president Putinit konflikti mitte külmutama, vaid seda hoopis eskaleerima ehk laiendama.
Ukraina kampaania tehnilises edukuses ei saa kahelda. Möödunud nädalal tabati kaks suurt naftatöötlemistehast: Bašneft-Novoil ja Slavneft-Janos. Kõrghetkel oli süvalöökide kampaania rivist välja viinud enam kui kolmandiku Venemaa naftatöötlemise koguvõimsusest.
Samal ajal on rünnakud Aasovi merel liikuva laevastiku vastu – ainuüksi juulis rünnati 236 alust – tugevalt piiranud kaubavedusid sellel elutähtsal veeteel. Liiklus on vähenenud ligikaudu kolmveerandi võrra.
Viimasel ajal on Ukraina asunud ründama ettevõttele Wildberries – mida sageli nimetatakse „Venemaa Amazoniks” ja mis moodustab kuni 10 protsenti riigi jaemüügikäibest – kuuluvaid hooneid. Sihikule on võetud üle tosina ettevõtte suure lao ja logistikakeskuse, mille käigus on kahjustada saanud või hävinud ligikaudu 20 protsenti kogu laopinnast.
Kuna suur osa Wildberriese kaubavarudest kuulub müüjatele – alates üksikettevõtjatest kuni suurfirmadeni –, on kahju ulatuslikult levinud. Ühe hinnangu kohaselt ületab seni tekkinud kogukahju 280 miljardit rubla (2,8 miljardit eurot).
Valitsus võib olla sunnitud sekkuma kuluka päästepaketiga ning rünnakud Wildberriese vastu tõstavad tõenäoliselt inflatsiooni. Siiski näivad olevat alusetud lootused, et need rängad löögid võiksid Venemaa majanduse halvata.
Nafta- ja gaasitulusid on toetanud Pärsia lahe piirkonnas jätkuv kriis. Kuigi baastulud langesid kampaania algusest saadik ligikaudu viiendiku võrra, on näitajad nüüd stabiliseerumas. Samuti lubab Wildberries müüjatele osalist hüvitist, kavandades samal ajal kauba üleviimist turvalisematesse ladudesse naaberriigis Kasahstanis.
Ukrainal on samas piiratud varud droone ja rakette. Nad on pidanud suunama ressursse ümber naftatöötlemistehaste vastaselt operatsioonilt Wildberriesi ründamisele, mis on võimaldanud venelastel rajatisi remontida. Pikad järjekorrad bensiinijaamades, mis valmistasid Kremlile eelmisel kuul suurt piinlikkust, on juba vähenemas või kadunud.
Siiski on tegemist sama palju poliitilise kui majandusliku kampaaniaga, mille eesmärk on tuua sõda venelaste koduõuele. See on kahtlemata ka juhtunud: rünnakud on olnud suure osa möödunud kuust uudiste esikülgedel.
Mõju on olnud ühiskonda lõhestav. Küsitlusfirma Levada andmetel langes eelmisel kuul nende venemaalaste osakaal, kes usuvad, et sõda kulgeb edukalt, rekordmadalale tasemele – 50 protsendile –, mis on 19 protsendipunkti vähem kui eelmisel 2025. aastal samal ajal. Samas leidis vaid 28 protsenti vastanutest, et sõda kulgeb halvasti; ülejäänud ei osanud seisukohta võtta.
Levada on täheldanud ka langust Putini isiklikus toetusreitingus. Kuigi see püsib sisulise opositsiooni puudumise tõttu kunstlikult kõrgel, on see siiski langenud 74 protsendile, mis on madalaim tase alates 2022. aasta veebruaris alanud sissetungist Ukrainasse.
Samas kasvab Venemaa elanike seas ka viha, mis pole suunatud mitte niivõrd Putini, kuivõrd Ukraina vastu. Kuigi enamik pooldab konflikti külmutamist ja läbirääkimiste alustamist, on olemas ka märkimisväärne vähemus, kes leiab, et Ukraina-vastaseid jõupingutusi tuleks pigem suurendada.
Eelkõige mängib Venemaa tsiviilohvrite arvu kasv karmikäeliste poliitikutele ehk „pistrikele” trumbid kätte. Hiljutised vahejuhtumid – näiteks droonirünnak bussile Lääne-Venemaal Belgorodi oblastis, milles hukkus viis inimest, ning seitsme puhkaja surm riigi lõunaosas (mis oli tõenäoliselt tingitud sellest, et õhutõrje tabas drooni ja see kukkus randa, mitte sihilikust rünnakust) – on tekitanud ühiskonnas märkimisväärset pahameelt.
Aasta esimese kuue kuu jooksul teatas Moskva 250 tsiviilisiku hukkumisest ja 1596 inimese vigastamisest, mis on enam kui kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Muidugi on Ukraina kannatanud palju rängemalt: ainuüksi juunis hukkus seal ligi 300 inimest. Sellegipoolest viitab Venemaa riigimeedia uus valmidus kajastada kodumaiseid ohvreid püüdele veenda oma rahvast, et just nemad on ohvrid, mitte agressorid.
Putini eesmärk on legitimeerida sõda ja selle igasugune tulevane laiendamine. Tema algne, kaudne lubadus oli, et venelasi ei sunnita sõda kogema, kui nad ei otsusta vabatahtlikult sekkuda. Seejärel püüdis ta oma „sõjalist erioperatsiooni” müüa eksistentsiaalse vajadusena. Vaatamata ulatuslikule propagandakampaaniale ei jõudnud see lause kunagi päriselt kohale.
Küüniline uus lähenemisviis, mis põhineb kättemaksul, võiks olla tõhusam režiimi toetuse kindlustamisel ja ebapopulaarsete sammude, näiteks reservväelaste mobiliseerimise õigustamisel praeguse värbamispuudujäägi kompenseerimiseks.
Venemaa juba vastab samaga. See on vastuhakuks Wildberriesi kampaaniale andnud lööke Ukraina logistikakeskustele ja peamistel maanteedel asuvatele bensiinijaamadele pihta. Suur-Odessa sadamakompleksi on korduvalt rünnatud, mille tulemusel on suurem osa laevandusest läbi piirkonna peatatud. Ukraina teravilja-, terase- ja rauamaagi eksport sõltub Musta mere marsruutidest, seega läheb see Kiievile maksma üle 60 miljoni euro päevas. Riigi põllumajandussektor on eriti rängalt kannatada saanud.
Kuna Ukraina on ammendanud oma Patriot-rakettide varud – mis on hädavajalikud Venemaa ballistiliste ja hüperhelikiirusel liikuvate rakettide tõrjumiseks –, kardetakse, et talve saabudes jätkab Moskva rünnakuid energiataristu vastu – viimase tootmisvõimsus on juba langenud alla kolmandikuni sõjaeelsest tasemest.
Juuni lõpus algatas president Zelenski 40-päevase süvalöökide kampaania Venemaa vastu, eesmärgiga sundida riiki sõda enne talve lõpetama. See oli riskantne samm, kuid võib väita, et vajalik. Ta pidi suutma näidata Ukraina lääne-liitlastele – ja eelkõige skeptilisele president Trumpile –, et tal on „trumbid käes”. Trump, kes kipub alati toetama seda poolt, kes näib võitvat, andis Zelenskile isegi lubaduse – millest on hiljem suures osas taganetud –, et Ukrainale antakse luba toota Patriot-rakette.
Samal ajal valitses Kiievi teatud ringkondades veendumus, et Vene eliidi seas hõõguva rahulolematuse võiks pinnale tuua süvalöögid silmapaistvate majandusobjektide pihta.
Õhurünnakute abil rahva moraali murdmine ja rahu paluma sundimine võib õnnestuda, kuid vaid siis, kui need annavad tõeliselt hävitavaid lööke. Teises maailmasõjas sundisid Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamised Jaapani alistuma, kuid saksamaa korraldatud Londoni „Blitz” vaid karastas brittide meelekindlust. Praeguse seisuga ei suuda Ukraina sellist mõju avaldada.
Sügaval vaenlase tagalas sooritatud rünnakud õõnestavad kahtlemata Putini usaldusväärsust ja nõrgestavad majandust ning seeläbi ka sõjamasinat. Samuti sunnivad need eliidi pragmaatilisi ja tehnokraatlikke liikmeid üha avalikumalt üles kutsuma vaoshoitusele ja sõjategevuse lõpetamisele. Eelmisel nädalal avaldas Moskva väga mõjukas linnapea Sergei Sobjanin kaudset vastuseisu täiemahulist mobilisatsiooni pooldavatele sõjapooldajatele, märkides, et see „tapaks tsiviilmajanduse, mis tähendaks riigi enda hävitamist”.
Samas kasutavad sõja pooldajad seda kampaaniat ettekäändena, et survestada Putinit viima sõda veelgi jõhkramasse ja eskaleeruvasse faasi, lootuses see kiiresti tema tingimustel lõpetada. „Ladude sõda” toob paratamatult kaasa rünnakuid asulate pihta või nende vahetusse lähedusse, mistõttu kasvab tsiviilohvrite arv mõlemal poolel. Lisaks sellele võib Putin nüüd tunda, et tal on suurem voli mobiliseerida sügiseseks kampaaniaks rohkem vägesid, kartmata seejuures liigselt rahva pahameelt.
Ta võib minna isegi kaugemale. Eelmisel nädalal lekkis USA luurehinnang, mille kohaselt võib Venemaa hoogustada oma „hübriidsõja” tegevust, et heidutada Euroopat Kiievit toetamast. Vene eksinud raketi sattumine Poola õhuruumi kümne päeva eest ja kolmapäeval Saksamaal Leipzigi-Halle lennujaamas avastatud lõhkeainega varustatud droon – mis oli ilmselt suunatud relvi vedava Ukraina kaubalennuki vastu – võivad olla hoiatus eelseisva eest.
Ukraina kaalutletud riskantne samm võib ajendada Putinit astuma omakorda märksa ohtlikuma sammu.
