Soome õigusteaduste doktor Henri Rikander on näinud videot, milles politseinik surub rollerijuhi agressiivselt teelt välja. Sõitja paiskub vastu tara, mis kokkupõrke tagajärjel puruneb.
Tuusulas lõppes eilse laupäeva 8. augusti õhtul politsei jälitustegevus, kui politseiauto sundis põgeneva mopeedijuhi teelt välja. Sel õhtul toimus Tuusulas rollerite kokkutulek, vahendab Yle.
Henri Rikander, milliseid mõtteid video tekitas?
„See oli kindlasti hoolimatu olukord. Esimene asi, mida küsida, on see, milline oli aluseks olev süütegu, mis viis sellise jõu kasutamiseni.”
Kas teie kui õigusteaduse doktori arvates võiks politseil olla mõjuv põhjus sellise jõu kasutamiseks isiku vastu, kes on arvatavasti alaealine?
„Arvestades konteksti – et isik oli rollerite kokkutulekul – ei suuda ma ette kujutada olukorda ega aluseks olevat süütegu, mis sellist tegevust õigustaks.”
Rikanderi sõnul algab jõu kasutamise seaduslikkuse hindamine alati eeldusest, et tegemist on seadusliku ametikohustusega – näiteks põgeneva kahtlusaluse kinnipidamine või vastupanu ületamine.
„Põgeneva isiku arvestamisel tuleb arvestada ka politsei üldise kahju minimeerimise põhimõttega,” märgib ta.
Operatsiooni saab ka edasi lükata, eesmärgiga isik hiljem kinni pidada – näiteks järgmisel päeval tema kodusel aadressil.
„See on eriti õigustatud, arvestades, et politsei on neist rollerite kokkusaamistest teadlik, kohal on igasuguseid kaameraid, mis tähendab, et politsei saab asjaosalisi üsna tõhusalt tuvastada,” sõnab ta.
Isik, kes teelt välja suruti, sõitis rolleriga – või võimalik, et sellisega, mida oli tuunitud mootorratta tasemel liikuma, hindab Rikander.
„Noore inimese puhul erineb riskivalmidus mõnevõrra täiskasvanu omast,” lisab ta.
Rikanderi sõnul peab politsei tagaajamise ja peatamise käigus haldama olukorda tervikuna, võttes arvesse peatatava isiku tegevust ja valikuid, operatiivohutust ning võimalikku ohtu ümbrusele.
„Igasugune jõu kasutamine peab olema nii vajalik kui ka põhjendatud. Vajalikkus tähendab, et kuigi isiku peatamine võib olla teenistuslikult vajalik, piirab meetodi ja vahendite valikut põhjendatuse põhimõte,” sõnab ta.
Teisisõnu ei saa politsei olukorra lahendamiseks kasutada suvalist meetodit – jõu kasutamine peab olema proportsionaalne kõiki asjaolusid arvestades.
Kuidas hindate selles olukorras rollerijuhi tervisele tekkida võivat ohtu, arvestades, et politsei andmetel ei ole tema elu hetkel ohus?
„Sõiduki kraavi surumise katse kohas, kus tee ääres on hooned ja aiad, on täiesti kohatu. Tagajärg oleks võinud olla surmav.”
Kuidas sellise juhtumi menetlemine edasi kulgeb?
Konkreetne juhtum antakse hindamiseks politseiga seotud õigusrikkumistele spetsialiseerunud prokurörile, esmalt algatatakse eeluurimine, et teha kindlaks, kas politsei on toime pannud kuriteo.
Kui algatatakse kriminaalmenetlus, loetakse kahtlusalusteks politseisõiduki juht ja võimalik, et ka olukorra eest vastutav üldjuht – sõltuvalt sellest, kui ulatuslikult oli operatsioon organiseeritud.
Seda me veel ei tea, sõnab ta.
Rikanderi sõnul lasub vastutus juhtumi eest ka vastutaval politseijuhil.
Ühtegi politseioperatsiooni ei viida läbi ilma operatsiooni juhita. Sundpeatamist nõudvad operatsioonid peavad alati toimuma kõrgemate ametnike järelevalve all, lausub ta.
Ida-Uusimaa politseijaoskond on Yle-le kinnitanud, et osales kõnealuses tagaajamises.
Juhtumi uurimine on antud üle Helsingi politseile, mis ag pole juhtumi kohta veel täpsemaid üksikasju avaldanud.

