Turistid põgenevad Horvaatiast – riigist, mida on pikka aega peetud taskukohaseks sihtkohaks, vahendab Rootsi väljaanne Expressen.

Horvaatia on aastaid olnud kuluteadlike reisijate seas eelistatud valik, pakkudes head toitu ja kauneid randu soodsamate hindadega kui populaarsed Vahemere-äärsed puhkusekohad.

Šveitsi meediaväljaanne Blick teatab, et inflatsioon on hindu kergitanud ning paljud turismiettevõtted on kasutanud rahavahetust hindade tõstmiseks.

Horvaatia võttis euro kasutusele 2023. aastal.

Juba eelmise 2025. aasta suvel ilmus teateid kõrgete hindade kohta Aadria mere rannikul – näiteks maksis Dubrovnikus cappuccino seitse eurot ja päevane lamamistooli rent võis rannas ulatuda 80 euroni.

Tavaliselt on Horvaatia puhkuse tipphooajal täielikult broneeritud, kuid tänavu on olukord teistsugune.

Austria väljaanne Oe24 kajastas olukorda pealkirjaga: „Hinnaplahvatus: Horvaatia rannad on tühjad.”

Austria meedia andmetel on populaarsetes Aadria mere äärsetes kuurortides kortereid ja hotellitube saadaval isegi puhkuse tipphooajal. Paljud majutusasutused on väidetavalt hakanud pakkuma allahindlusi ja ahvatlevaid viimase hetke pakkumisi, et vabu kohti täita.

Hinnatõus tekitab pahameelt eelkõige nende turistide seas, kes on riiki varem külastanud.

Horvaatia ringhäälingu HRT andmetel kurdavad hinnataseme üle harva need, kes külastavad riiki esimest korda, kuid korduvkülastajad märkavad erinevust, mäletades varasemate reiside madalamaid kulusid.

Teadete kohaselt on hinnad paljudes Horvaatia sihtkohtades märgatavalt tõusnud.

Mitmel pool maksavad restoranitoidud kuni 25 protsenti rohkem kui paar aastat tagasi. Samas on toidukaubad sageli kallimad kui Saksamaal või Austrias.

Sellised sihtkohad nagu Kreeka, Türgi, Egiptus ja Bulgaaria pakuvad nüüd sageli soodsamaid „kõik hinnas” pakette kui Horvaatia. Väljaande Oe24 andmetel võib perepuhkus nendes riikides maksta mitusada eurot vähem kui puhkus Horvaatia rannikul.

Rahulikum suvi ei tähenda siiski Horvaatia turismisektori kokkuvarisemist.

Horvaatia turismiametite andmetel registreeriti riigis aasta esimesel poolel ligikaudu 7,6 miljonit turisti ja 29,5 miljonit ööbimist. Ametlikud arvud näitavad ka, et juuli alguses oli turistide arv veidi suurem kui aasta varem.

Turismisektor näeb olukorras ka võimalust.

Pikas perspektiivis soovib Horvaatia end positsioneerida pigem kvaliteetse sihtkohana, selle asemel et toetuda vaid massturismile.