Iraan kaalus vastuseks Ukraina rünnakule Iraani laevale Ukraina sadama ründamist, kuid diplomaatiliste sammude laine on Iraani ja Lääne ametnike sõnul olukorra esialgu rahustanud.
Ukraina, kes on süüdistanud Iraani ja Venemaad teineteise sõjaliste operatsioonide toetamises, ründas laupäeval Kaspia merel Iraani kaubalaeva, tappes tsiviilmeremehe. Iraani ametnikud lubasid kätte maksta, vahendab New York Times.
Mõned luureandmetega kursis olnud inimesed ütlesid, et nad eeldavad, et Iraan tulistab Ukraina pihta väikese lõhkepeaga ballistilise raketi, et anda sümboolne märk, kuid tekitada suhteliselt vähe kahju. Teised ametnikud ütlesid, et sihtmärgiks oli tõenäoliselt üks Ukraina Musta mere sadamatest.
Igasugune Iraanist Ukrainasse tulistatud rakett oleks dramaatiline eskaleerumine ja riskiks vallandada laiema sõja, arvestades kahe riigi vahelisi pingeid Iraani ja Venemaa liidu pärast.
Iraani ametnikud väljendasid lootust, et konflikt lõpeb nende vastulöögiga, kuid lääneriikide ametnikud hoiatasid, et Ukraina reaktsiooni on raske ette näha.
Selle artikli jaoks intervjueeritud ametnikud rääkisid anonüümsuse tingimusel – Lääne ametnikud, et nad saaksid arutada tundlikke luureküsimusi, ja iraanlased, et nad saaksid arutada sõjalist planeerimist.
Pühapäeval nimetas Iraani välisminister Abbas Araghchi Ukraina rünnakut ÜRO põhikirja rikkumiseks, mille eesmärk on tõmmata Euroopa Iraani sõtta Ameerika Ühendriikidega. Sotsiaalmeedia postituses ütles ta, et intsident „EI SAA JÄÄDA VASTUSETA”.
USA blokeerimine Iraani Pärsia lahe sadamatele on muutnud Iraani kaubanduse Venemaaga üle Kaspia mere olulisemaks. Kaspia meri on kujunenud kriitiliseks varustusteeks nii avaliku kui ka varjatud kaubanduse jaoks.
Kuid teisipäeval, pärast seda, kui Ukraina diplomaadid püüdsid pingeid leevendada, rääkis Araghchi telefonitsi oma Ukraina kolleegi Andri Sõbihaga.
Pärast telefonivestlust teatas Araghchi postituses, et Sõbiha kirjeldas rünnakut kaubalaevale kui tahtmatut. „Ka Iraan ei soovi olukorra eskaleerumist, kuid andis selgelt mõista, et igasugune rünnak meie kodanike või huvide vastu on vastuvõetamatu,” kirjutas Araghchi. „Tekitatud kahju tuleb hüvitada.”
Iraani välisminister teatas oma ametlikul veebilehel, et vestles ka Euroopa Liidu välispoliitika juhi Kaja Kallasega teemadel, kuidas aidata piirkonnas pingeid maandada.
Iraani valitsusele lähedane ja riigis tegutsev analüütik Mehdi Rahmati märkis, et kuigi mõned Iraani poliitikud on üles kutsunud Ukrainale vastulööki andma, on teised soovitanud vaoshoitust.
„Ukraina ei ole väike ega tähtsusetu riik. Sellel on sõjakogemus ning Ameerika ja Euroopa logistiline tugi. Me ei võida midagi sellest, kui avame sõjas uue rinde,” ütles Rahmati telefoniintervjuus Teheranist.
Siiski jäi ebaselgeks, kui kaua suudetakse pingeid kontrolli all hoida.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski viibis eile teisipäeval 28. juulil Washingtonis, et kohtuda president Trumpiga ja osaleda mälestusteenistusel, mis oli pühendatud Lõuna-Carolina vabariiklasest senaatorile Lindsey Grahamile – mehele, kes toetas Ukrainat sõjas Venemaa vastu.
Zelenski oli lubanud esitada luureandmeid selle kohta, kuidas Venemaa toetab Iraani sõjas Ameerika Ühendriikide vastu. Ukraina ametnikud on öelnud, et Venemaa on andnud Iraanile satelliidipilte USA baasidest Lähis-Idas.
Ukraina ametnikud on pikka aega väljendanud rahulolematust selle üle, et Venemaa kasutab Ukraina vastu suunatud rünnakutes Iraani droone ja drooniosi.
