Reutersi nähtud teatest selgub, et Läti lennufirma airBaltic taotleb 3. augustil toimuval kohtumisel võlakirjaomanikelt lühiajalist rahastust, kuna riigi toetatud lennufirma püüab kiiresti oma finantsseisu stabiliseerida ja vältida maksejõuetuse ohtu.

Varem avaldamata teates, mis saadeti võlakirjaomanikele, seisab, et Saksamaa lennufirma Lufthansa toetust omav lennuettevõtja taotleb kapitalistruktuuri ülevaatamise ajal „vaherahastust”.

„Selleks, et tagada kontserni stabiilne platvorm selle protsessi läbiviimise ajal, kavatseb emitent otsida vahefinantseerimist, et tagada piisav likviidsus edaspidiseks läbivaatamise ajaks,” seisis teates. „Igal võlakirjaomanikul on võimalus osaleda vahefinantseerimises.”

Läti peaprokuratuur teatas 24. juulil, et on algatanud uurimise hindamaks, kas vastutavate ametnike tegevus ja otsused seoses airBalticu finantsolukorraga on kooskõlas seadusega.

AirBalticu finantsraskused toovad esile, kuidas alates Iraani sõja algusest veebruari lõpus tõusvad kulud on paljastanud mõnede lennufirmade struktuurilisi probleeme, süvendades investorite muret nende võlakohustuste täitmise võime pärast.

Lennufirma, mille lennuparki kuulub 55 lennukit Airbus A220-300 ja mis plaanib selle arvu 2030. aastaks peaaegu kahekordistada, on korduvalt edasi lükanud börsile mineku plaane mootorite tarnimisel tekkinud viivituste tõttu, mis on sundinud paljusid lennukeid seisma.

LSEG andmed näitavad, et airBalticu 2029. aastal aeguva 380 miljoni euro suuruse võlakirja tootlus on alates märtsist järsult tõusnud, peegeldades suurenenud riskihinnangut.

Läti peaminister Andris Kulbergs ütles ajakirjanikele, et valitsus ei saa airBalticut enam toetada, kui ettevõte ei esita selget tulevikuvisiooni. „Vaja on strateegilist äriinvestorit, kes võtaks ettevõttes ka aktiivse osaluse,” sõnas Kulbergs.

Lennufirma pole siiani tagasi maksnud Läti valitsuselt võetud 30 miljoni euro suurust lühiajalist laenu, mille tähtaeg on augustis, ning jättis juunis täitmata kohustuse täiendada reservkontot, mida nõuavad 2029. aastal aeguvad tagatud võlakirjad, sellest teatas reitinguagentuur Fitch Ratings.

Plaani kohaselt jätkamiseks peab ettevõte katma 2026. aastal tekkiva 156 miljoni euro suuruse vaba rahavoo puudujäägi, ütles Fitch Ratingsi ettevõtete reitingute direktor Raman Singla.

Singla sõnul ei ole airBalticu kapitalistruktuur – mis hõlmab liisitud lennukeid ja 2029. aastal aeguvat „väga kulukat võlakirja” – nende hinnangul jätkusuutlik. „Seega peavad nad tõepoolest leidma mingisuguse lahenduse,” märkis ta.

Fitch on seadnud airBalticu pikaajalise emitendi maksejõuetuse reitingu „CCC-” negatiivse väljavaatega jälgimise alla (Rating Watch Negative). Agentuuri teatel on võlakirja tagasisaamisreiting „RR4”, mis viitab sellele, et maksejõuetuse korral võiksid investorid tagasi saada 31–50% põhisummast.

Reitinguagentuur võib airBalticu reitingut veelgi alandada tasemele „C”, kui võlakirjaomanikud nõustuvad halvemate tingimustega, lisas Singla.

„Kui nad on saanud võlakirjaomanikelt nõusoleku, peame olukorra uuesti üle vaatama, võttes arvesse ka seni avaldamata vahefinantseerimise üksikasju,” ütles ta.

Läti uudisteagentuur LETA sai teada, et airBalticu suhtes algatati uurimine peaminister Andris Kulbergsi taotlusel. Ka prokuratuur kinnitas, et on Kulbergsi taotluse kätte saanud.

See ei ole esimene kord, kui prokuratuur riikliku lennufirma finantsseisu hindab. Sama tehti alles 2024. aasta lõpus, mil ei tuvastatud rikkumisi seoses valitsuse otsusega toetada airBalticu aktsiakapitali vähendamist, vahendab lsm.lv.

Samas ei pruugi teade, et sellise uurimise algatamist taotles peaminister, sisendada kindlustunnet kolmele võimalikule välisinvestorile, kellega ta enda sõnul eelmise nädala alguses lennufirmasse investeerimise teemal läbirääkimisi pidas.

Läti lennufirma airBaltic on viimastel aastatel silmitsi seisnud rahaliste raskustega ning aastaid on perioodiliselt liikunud kuuldused võimalikust pankrotist.

airBalticu kontserni kahjum oli tänavu esimeses kvartalis 70,064 miljonit eurot, mis on 2,4 korda suurem kui 2025. aasta esimeses kvartalis. airBalticu esindajad selgitasid, et kahjumi suurust mõjutasid valuutakursside kõikumine, rahastamisega seotud kulud, vähenenud äritoetus ja pidev kulude kasvu surve mitmes kulukategoorias.

Ettevõte on peatanud kõik plaanid võimaliku esmase avaliku aktsiaemissiooni (IPO, börsile minek) osas – teema, mis on aastaid olnud kuulujuttude ja spekulatsioonide allikaks.

Aprilli keskel otsustas Läti parlament Seim anda airBalticule riigieelarvest 30 miljoni euro suuruse lühiajalise laenu, et leevendada kiiresti tõusvatest kütusehindadest tingitud rahalisi raskusi. Laen anti ilma tagatiseta ja see tuleb tagasi maksta augusti lõpuks.

Saksa lennufirma Lufthansa omandas eelmisel aastal 10% airBalticu aktsiatest, saades seeläbi ettevõtte vähemusosanikuks. Praegu kuulub Läti riigile 88,37% airBalticu aktsiatest, samas kui finantsinvestorile ja Taani ärimehele Lars Theusenile kuuluv Aircraft Leasing 1 omab 1,62% aktsiatest.

Kuigi Läti riiklik lennufirma airBaltic võib makseraskuste tõttu peagi pankroti või liinikärbetega silmitsi seista, siis Tallinna lennujaam oma suurima vedaja lahkumise korral paanikaks põhjust ei näe.

airBaltic on Tallinnas kõige suurema turuosaga lennufirma, millega lendab ligi kolmandik kõigist reisijatest. Tallinna lennujaamast teenindab firma pea 30 liini. Lennufirma raskused on jõudnud sinnamaani, et Tallinna liine ähvardab sulgemine, vahendab ERR.

Kui lennufirma riigilt saadud raha tähtajaks tagasi ei maksa, käsitleb Euroopa Komisjon seda riigiabina ning algatab suure tõenäosusega menetluse. Läti rahandusminister Māris Kučinskis tunnistas juuli alguses avalikult, et airBaltic peab finantsraskuste tõttu tõenäoliselt tegevust vähendama. Leedu teatas, et koostab juba varuplaani juhuks, kui airBaltic finantsraskuste tõttu oma tegevust vähendab või riigist lahkub.

Läti peaminister Andris Kulbergs teatas möödunud nädalal, et valitsus peab lennufirma päästmiseks läbirääkimisi suurinvestoriga. Peaminister tunnistas, et investori kaasamise eesmärk on vältida maksejõuetuse ohtu.

Riigikogu liige ja lennundusekspert Toomas Uibo (E200) märkis reedel raadiosaates „Vikerhommik”, et suurinvestori leidmine tooks Tallinna lennujaamale sama tulemuse kui lennufirma pankrot  – ilmselt ei ole investor huvitatud, et lennufirma Tallinnast lendaks. Uibo märkis, et lennufirma teenindab lisaks turismiliinidele ka äriliine, mille katkemine annaks Eesti majanduses tunda.

Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ütles, et lennujaamal on 15 regulaarvedajat, mis tagab, et kui ühega midagi juhtub, saavad inimesed edasi lennata, sest teised vedajad täidavad selle tühimiku.

Ta märkis, et Tallinna lennujaamal on mitu sõlmjaama, samuti lendab airBaltic mitut liini paralleelselt teise lennufirmaga, mis tähendab, et turul ei saa tekkida olukorda, kus inimeste lennuvõimalused ära kaovad.

Lennundusekspert Erki Urva märkis, et airBalticu lahkumine oleks Eestile suur löök, aga samal ajal kergenduseks Läti maksumaksjale, kes on siiamaani doteerinud Eestist lendamisi. „Nemad on kinni maksnud kogu selle dotatsiooni miljonites või peaaegu miljardites eurodes, millega Läti riik on toetanud airBalticu tegutsemist nii siin, Leedus kui ka mujal,” sõnas ta.

Kõiki liine ei suudaks ilmselt teised lennufirmad üle võtta. „Ma kahtlustan, et sellised marginaalsed liinid kaovad ära. Konkurendid on pigem huvitatud reisijate vedamisest läbi oma sõlmlennujaamade, näiteks Finnair läbi Helsingi, Lufthansa läbi Frankfurdi ja LOT kindlasti läbi Varssavi. Sealt pannakse lihtsalt mahtusid juurde, aga ma ei usu, et otselende nii palju tagasi tuleks,” rääkis ta.

„Üksikutesse sihtjaamadesse lennatakse kindlasti ka odavlennufirmadega, näiteks Wizz Airi, Ryanairi või kellegi teisega,” märkis Urva.  Kui Leedu koostab juba varuplaani, siis Urva sõnul ei näi Eestis olevat poliitilist valmisolekut hakata uuesti lennundusse investeerima.

„Me oleme Leeduga väga-väga sarnases situatsioonis ja meie varuplaan on tegelikult juba jupp aega kestnud. airBalticu turuosa on Eestis vähenenud. Tallinna lennujaam on teinud väga tublit tööd, et asendada ja juurde leida uusi vedajaid ning liine. Lennujaama poolt vaadates käib praegu kõik normaalset rada pidi,” rääkis taristuminister Kuldar Leis (RE).