Muudatused lisatakse Lätis vastu võetud Ukraina tsiviilisikute toetamise seadusesse, et veelgi vähendada Läti majandussidemeid mõlema riigiga. Eelnõu koostati valitsuskabineti korraldusel.
Sellega tehakse ettepanek keelustada Venemaalt või Valgevenest pärinevate raamatute, ajalehtede, videomängude, sporditarvete, mänguasjade, rõivaste ja jalatsite import Lätti, vahendab LETA.
Keelatud kaupade täpne loetelu määratakse kindlaks valitsuskabineti määrustega, kasutades Euroopa Liidu (EL) kombineeritud nomenklatuuri koode.
Keeld kehtib nii nende kaupade otsesele impordile Venemaalt ja Valgevenest kui ka nendest riikidest pärinevate kaupade impordile kolmandatest riikidest. Samas ei piirata transiiti Läti territooriumi kaudu teistesse EL-i liikmesriikidesse.
Välisministeerium märgib, et eelnõu eesmärk on vähendada agressorriikide võimalusi teenida eksporditulu ja tugevdada Läti riiklikku julgeolekut. Ühtlasi on sellega kavas täiendada EL-i juba kehtestatud sanktsioone ja kaubanduspiiranguid Venemaa ning Valgevene suhtes.
Seletuskirja kohaselt on Läti import Venemaalt ja Valgevenest alates 2022. aastast vähenenud 91% võrra. Kui 2022. aastal ületas impordi väärtus 2,1 miljardit eurot, siis 2025. aastal oli see 193 miljonit eurot, moodustades 0,8% Läti kogu kaupade impordist.
Kavandatav keeld puudutaks suhteliselt väikest osa impordist. 2025. aastal moodustasid raamatud, ajalehed, videomängud, sporditarbed, mänguasjad, rõivad ja jalatsid ligikaudu 12,5 miljonit eurot – ehk 6,5% Venemaalt ja Valgevenest pärinevast impordist –, mis moodustab umbes 0,05% Läti koguimpordist.
Riigi hinnangul mõjutaks keeld eelkõige hulgimüügiettevõtteid, kes peaksid leidma uued tarnijad ja vaatama üle hankelepingud. Teatud sektorites on võimalikud ka hinnatõus ja pikemad tarneajad, kuid valitsus leiab, et kõnealuseid kaupu on võimalik asendada teistest riikidest pärit toodetega.
Samas märgitakse seletuskirjas, et riiklik impordikeeld ei saa täielikult takistada nende kaupade jõudmist Läti turule. Kui Venemaalt või Valgevenest pärit kaubad on mõnes teises EL-i liikmesriigis juba vabasse ringlusse lubatud, võivad need EL-i ühtse turu põhimõtete kohaselt jätkuvalt Lätti siseneda. Seetõttu rõhutab valitsus, et kavandatav regulatsioon täidab ka signaali andmise rolli, julgustades vähendama agressorriikidest pärit kaupade tarbimist.
Eelnõu kohaselt hinnatakse keelu mõju avalikule julgeolekule ja riigi majandusele igal aastal. Esimene hinnang tuleb esitada valitsuskabinetile hiljemalt 1. märtsiks 2027, et otsustada, kas regulatsiooni kohaldamist tuleks jätkata. Lõpliku otsuse võimalike muudatuste kohta teeb parlament Seim.
