Hiina ülikoolid korraldavad oma akadeemilist pakkumist ulatuslikult ümber, et viia kõrgharidus paremini vastavusse riigi arengueesmärkidega – loobudes tuhandetest niinimetatud vananenud kraadidest uute, tehnoloogiakesksete programmide kasuks.

See ulatuslik kampaania toimub ajal, mil Hiina võistleb selle nimel, et saada globaalseks liidriks mitmetes kõrgtehnoloogilistes tulevikutööstustes ja lahendada tõsine lõpetajate tööhõivekriis, mis on jätnud miljonid noored raskustesse töö leidmisega, vahendab South China Morning Post.

Aastatel 2021–2025 tühistasid või peatasid Hiina kõrgharidusasutused 12 200 bakalaureuseõppe programmi ja käivitasid samal ajal 10 200 uut programmi, mis tähendab, et enam kui 30 protsenti riigi ülikoolide programmidest läbis kohandusi, selgub Xinhua tsiteeritud haridusministeeriumi andmetest.

Kärpimine on koondunud peamiselt kunsti-, humanitaar-, võõrkeelte- ja juhtimisvaldkondadesse – valdkondadesse, mida Hiinas, kus üle 16 protsendi noortest on töötud ja tööturgu muudab kiiresti tehisintellekt, peetakse üha enam vananenud või üleküllastunuks.

Paljud uued programmid on samal ajal tihedalt seotud Pekingi majandusarengu eesmärkidega. Näiteks on üheksa ülikooli lisanud uusi erialasid kehastunud intellekti alal, mis on kooskõlas riikliku püüdlusega kiirendada järgmise põlvkonna tehisintellekti integreerimist reaalmajandusse.

Ülikoolid on viimastel aastatel silmitsi seisnud survega kohaneda Hiina majanduse kiirete muutustega, kuna lõpetajate arv on rekordiliselt tõusnud, kuid paljud on leidnud, et nende kraadid pakuvad töö leidmisel vähe abi.