Väike ja puhas mereäärne linn spaahotellide, puitmajade ja ühe Baltikumi parima rannaga. Pärnu on üks neist kohtadest, mille Soome turistid viimaste aastate Pärnu buumi ajal nii palju omaks võtsid, et seal oli lihtne soome keeles teenust saada. Nüüd on kõik teisiti.

Varem tormasid inimesed sellesse Eesti suuruselt neljandasse linna suviti ja talvel uuesti kogu perega puhkama. Soome pensionäre sõidutati bussitäite kaupa aastaringselt Pärnu spaahotellidesse ja need reisid kestsid nädala, mõnikord isegi kauem, vahendab Iltalehti.

Pole liialdus öelda, et soomlased aitasid oma rahaga linna välja august, millesse see 90ndatel pärast nõukogude aega oli vajunud.

Kui mõnes Eesti linnas lipsab kohalike elanike keelde soomekeelseid sõnu, siis on see Pärnu.

Pärnu elatub endiselt turismist ja juunikuu neljapäeva pärastlõunal kihab Pärnu peatänav Rüütli välisturistidest, kes tänava ääres asuvatel terrassidel vestlevad ja õlut tellivad.

On veidi kummaline, et terrassidel ei kuule tegelikult üldse soome keelt, vaid hoopis saksa ja läti keelt. Sama kehtib ka teistes Pärnu väikese kesklinna restoranides ja kohvikutes. Seal kuuleb isegi vene keelt rohkem kui soome keelt.

Kuhu on soomlased Pärnust kadunud?

Statistika näitab, et soomlaste huvi Pärnu vastu on järsult langenud.

Pärnu linnavalitsuse esitatud statistika kohaselt veetsid soomlased tippaastal 2004 Pärnu majutusasutustes tervelt 482 000 ööd, samas kui eelmisel 2025. aastal oli vastav arv vaid 208 000 ööd. Ööbimiste arv on langenud vähem kui pooleni varasemast.

Aastal 2019, vahetult enne koroonaviiruse pandeemiat, veetsid soomlased Pärnus 343 000 ööd.

Pärnus on toimunud sama areng nagu teises endises soomlaste lemmikpaigas Saaremaal. Soomlased on sealt samuti lahkunud.

Statistikaamet teatab, et soomlaste ööbimiste arv Pärnu majutusasutustes on aastatel 2019–2025 vähenenud 39 protsenti. Kui arvestada ka „platvormikülalisi”, st soomlasi, kes rentisid puhkemaja Airbnb kaudu, on ööbimiste arv kuue aastaga vähenenud 30 protsenti.

Visit Pärnu statistika kohaselt külastas 2024. aastal Pärnut rohkem inimesi Lätist kui Soomest.

Soomlased pole täielikult kadunud, kuid periood on varasemast kitsam. See algab jaanipäeval või alles juuli alguses ja kestab kooli alguseni ehk augustini.

Muutust on märganud ka kohalikud teenindusettevõtjad.

Soome klientide arv on järk-järgult vähenenud ja suurim langus toimus koroonapandeemia ajal. Sellest ajast alates pole soomlased Pärnusse naasnud sellises mahus, nagu nad külastasid enne koroonat, ütleb Rüütli tänaval kinga- ja kotibutiiki pidav Kerstin.

Teisest küljest on positiivne areng see, et vastavalt on suurenenud kodumaiste, Eesti klientide arv. Nad on täitnud tühimiku, mille soomlased maha jätsid, sõnab ta.

Püstijalalaudade poolest tuntud Pärnu Sõõrikukohviku klienditeenindaja Karin möönab samuti, et soomlasi ei voola enam sama tempoga sisse kui varem. Ta oskab võrdluse tuua, kuna on samas kohvikus töötanud 16 aastat.

„Soomlased pole meie kohvikut siiski hüljanud. Nad külastavad meid iga päev. Soomlastele on teada, et oleme ehk kõige odavam kohvik Pärnus,” ütleb ta.

Hindade poolest on Sõõrikukohvik tõeline tagasiminek tolleaegsesse Pärnusse, kus julgeti kohvi ja saiakesi tellida ilma hinnakirja hoolikalt kontrollimata. Kohvikus algavad pirukad 1,40 eurost ja terve kilo sõõrikuid saab 17,25 euro eest.

Soome klientide vähenevat osakaalu on näha ka uuemates hotellides Pärnus, kus soome keelt ei räägita ja kus puuduvad näiteks soomekeelsed sildid või menüüd. Tekstid on ainult eesti ja inglise keeles.

Vanemates sanatooriumi tüüpi spaahotellides Pärnus leidub alati keegi, kes oskab soome keelt. Just nendesse sanatooriumitesse, näiteks Viikingisse ja Tervisesse veavad reisikorraldajad endiselt busside kaupa Soome pensionäre.

Sanatooriumid pakuvad soomlastele laia valikut terviseteenuseid ning soomlasi on palgatud meelelahutuseks bingo hostesside ja karaokejuhtidena, aga ka vesiaeroobika instruktoritena.

Need ajad on juba möödas, mil nädalapikkune tervisereis Pärnus võis soomlase jaoks muutuda nädalaseks joomahooks. End alkoholi täis kaaninud soomlasi on aastate jooksul isegi surnud Pärnu spaahotellides.

Alkohol on ka Pärnus, nagu ka mujal Eestis, enamasti juba sellise hinnatasemega, mis soomlasi ligi ei meelita, vähemalt mitte oma hinna tõttu. Purjuspäi ringi hängivad soomlased on praegu Pärnus haruldane vaatepilt. Nad ei sobi enam päriselt linna korrastatud tänavapilti.

Kindlasti on palju põhjuseid, miks soomlased kaotavad huvi Pärnu vastu. Üks põhjus on see, et transpordiühendused Pärnuga on halvenenud. Tallinnast on kahetunnine autosõit mööda käänulist ja kitsast Via Balticat. Maantee on praegu täis teetöid, kuna ehitatakse uusi sõiduradasid.

Pärnu pole alates 2018. aastast rongiga üldse ligipääsetav. Sel ajal arutati, kas renoveerida raudtee Tallinnast Pärnusse või ehitada Pärnusse rahvusvaheline lennujaam. Mõlema jaoks raha ei jätkunud. Pärnu administratsioon ja spaahotellide ettevõtjad pooldasid lennujaama ehitamist, kuna see aitaks Pärnul igal aastal meelitada ligi kuni 50 000 erakordselt jõukat lisaturisti.

Laeva ja autoga saabunud Soome turiste ei liigitatud jõukate hulka. Nende asemele tulid rikkamad ja heldemad turistid.

Nüüd, aastal 2026, on olukord selline, et Pärnusse ei pääse rongi ega lennukiga. Uus Pärnu lennujaam seisab praktiliselt kasutuseta. Eelmisel aastal lendas Pärnust alla tuhande reisija, kuid mitte välismaale, vaid Eesti saartele. Pärnu linn ja Eesti riik toetavad rahaliselt iga müüdud lennupiletit tuhande euroga.

Rail Baltica rongiühendus läbi Baltikumi toob transpordiühendustele leevendust, kuna sellel on ka rongijaam Pärnus – ehkki mitte kesklinnas. Rail Baltica peaks valmima 2030. aastal, kuid keegi ei usu sellesse enam, sest selleks pole raha, eriti Lätis. Uus rööbastee saab aga tõenäoliselt mingil hetkel valmis.

Soome ettevõte Redstone Aero on teinud pakkumise osta Pärnu lennujaam osaliselt või täielikult ning hakkab seda opereerima. Otsuse võimaliku müügi kohta teeb Eesti valitsus.

Pärnus on märkimisväärsed hotelliprojektid, mis vajavad tingimata lennuliiklust. Otselend Pärnusse võtab aega vaid 40 minutit, seega avab uus ühendus turismivõimalusi täiesti uuel viisil, ütleb Redstone Aero juhatuse esimees Esa Korjula.

Lennuühendus on oluline ka hotelli- ja kongressikülalistele, rääkimata riigikaitse vajadustest.

Praegu ehitatakse Pärnusse uut suurt spaahotelli ja kongressikeskust ning on teatatud, et direktoriks saab Sari Sopanen, kes juhtis mõnda aega ka Viru hotelli.

Soomelikkus on esindatud ka Pärnu ärimaailmas, kuna linna äärealadel on Soome tootmisüksused, sealhulgas landitootja Rapala ja elektroonikatootja Scanfil. Nad tulid varem Pärnusse odavat tööjõudu otsima.

Praeguse aja Eestis ja Pärnus on hinnatase paratamatult alati arutlusteemaks. Eesti pole enam odav riik ja paljud hinnad Pärnus on tõusuteel, eriti lühikese suvehooaja jooksul.

Ida-Soomest pärit Soome viisik – Markku, Jaakko, Anneli, Leena, Seppo – istuvad kohviku Pastoraat terrassil ja ütlevad, et neil oli kallis kohv.

Võtsime kohvi ja saiakesi ning need olid täpselt sama hinnaga kui Soomes. Inflatsioon on Eestis olnud kõrge, kuidas küll kohalikud hakkama saavad? arutleb Anneli.

Viisik ütleb, et nad on sõjaajaloolisel reisil ja on külastanud 1930. aastate Eesti presidendi Konstantin Pätsi monumenti väljaspool Pärnut.

„Pärnu on praegu puhas linn, kõik nõukogudeaegne on tänavapildist välja koristatud,” kiidab Anneli.

Kõrge on hinnatase ka Pärnu rannapromenaadil asuval kokteiliterrassil nimega Oaas, kus väike kokteil maksab üheksa eurot ja suur 13 eurot. Baarmen Ally ütleb, et terrassil käib klientidena ka soomlasi, aga mitte eriti tihti.

Olen märganud muutust soomlaste seas, et varem nad andsid jootraha, aga viimase paari aasta jooksul on nad jootraha andmise lõpetanud. Nad ütlevad, et Soome majanduslik olukord on halb, seega võib-olla see ongi põhjus?, räägib ta.

Isegi tagasihoidlike hotellitubade eest Pärnus küsitakse suvekuudel sada või pigem 200 eurot. Tihti saab sama toa hiljem poole hinnaga, kui seda pole välja müüdud.

Turvalisus on ka Pärnus jututeemaks, aga mitte tänavatel ja parkides. Turvalisus on osa Pärnu ligitõmbavusest, aga see ei näi alati laienevat majutusasutuste siseruumidesse ja nende spaaosakondadesse. Eestis on juba kolm aastat käimas kohtuasi Pärnu suurima spaahotelli Tervise Paradiis vastu. 27-aastane mees lükati hotelli basseini ja ta uppus. Hotelli spaaosakonnas oli küll valvur, kuid tal polnud selleks tööks kvalifikatsiooni.