Ukraina soovib liitlastelt täiendavalt 20 miljardit dollarit, et saaks ajutiselt kindlustada Venemaa ees lahinguväljal eelise, ütles Ukraina kõrge kaitseametnik väljaandele Politico.
„Kõik näevad, et Venemaa põleb, ja me tahame, et see põleks veelgi rohkem, aga selleks vajame rahastamist,” ütles anonüümsust palunud ametnik.
20 miljardi dollari suurune taotlus esitatakse 18. juunil Ukraina kaitsekontaktgrupi, tuntud ka kui Ramsteini formaat, järgmisel kohtumisel, kus liitlased korraldavad Kiievile rahalist ja sõjalist abi.
Kõnelustega tuttavate allikate sõnul tõstatasid küsimuse Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fjodorov ja teised valitsusametnikud mitmetel kohtumistel Norra, Rootsi, Saksamaa ja Kanada esindajatega.
Ametniku sõnul küsitakse liitlastelt igaühelt 2–6 miljardit dollarit 20 miljardi dollari suuruse eesmärgi saavutamiseks, lisades: „See võib olla abi või laen.”
Abi Ukrainale on juulis Ankaras toimuval NATO juhtide tippkohtumisel üks peamisi küsimusi, kus Ukraina president Volodõmõr Zelenski samuti osaleb.
Ukraina selle aasta kaitse-eelarve on 4,4 triljonit grivnat (85 miljardit eurot) ja 20 miljardit dollarit lisanduks sellele.
Ukraina kulutab kaitsele umbes 40 protsenti oma SKP-st, mis on maailma kõrgeim tase.
Ukraina kaitseministeeriumi andmetel on partnerriigid juba eraldanud selleks aastaks 38 miljardit dollarit sõjalist abi. Täiendav 20 miljardit dollarit viiks Ukraina lähemale NATO peasekretäri Mark Rutte seatud 60 miljardi dollari suurusele kahepoolse abi eesmärgile.
Kui täiendav 20 miljardit dollarit realiseerub, kasutaks Ukraina raha õhukaitseks, suurendaks panust Ukraina prioriteetsete nõuete nimekirja – NATO juhitud programmi, mille raames liitlased ostavad Ukrainale relvi Ameerika Ühendriikidelt –, ning lisaks ostaks rohkem droone, laskemoona, elektroonilise sõjapidamise varustust, pikamaavõimekust ja ostaks otse Ukraina kaitseettevõtetelt.
Eesmärk on kasutada vahendeid Ukraina üha laastavamate rünnakute jätkamiseks Venemaa vastu.
Kiiev on täiendanud oma drooni- ja raketitehnoloogiat ning viimastel kuudel on käivitanud mitmekihilise kampaania – lühimaa droonidest, mis on muutnud rindejoone tapatsooniks, keskmise ulatusega droonidest, mis pommitavad Venemaa logistika- ja transpordivõrke, mille tulemuseks oli üha suurem kütuse- ja varustuspuudus, ning drooni- ja raketirünnakutest sügaval Venemaa sisemaal, mis tabavad tehaseid, naftatöötlemistehaseid, sadamaid ja muid strateegilisi sihtmärke.
„Ukraina mehitamata süsteemid tegutsevad edukalt erinevatel tasanditel: alates missioonide läbiviimisest rindel kuni peamiste vaenlase sihtmärkide ründamiseni sadade kilomeetrite sügavusel vaenlase territooriumil,” sõnas Zelenski neljapäeval sotsiaalmeedias. Ukraina kõrge ametnik tunnustas sõja dünaamika muutmise eest selliste peamiste liitlaste nagu Saksamaa, Norra ja Holland abi.
Ukraina rünnakud on ajendanud Venemaa presidenti Vladimir Putinit nõudma tugevamat õhutõrjet.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova mõistis neljapäeval hukka Ukraina üleskutsed suurema rahalise abi saamiseks. „Iga kord on sama vana lugu: „Kiiev vajab rohkem raha.” Kui on vaja illustreerida terminit „poliitiline enesevigastamine”, on see parim näide,” ütles ta.
Ukraina soovib Venemaa vastu hoogu koguda enne, kui Moskva suudab olukorra enda kasuks kallutada.
„Võimaluste aken kipub sulguma,” hoiatas kõrge ametnik. „Venemaa on kiire ja uuendusmeelne. Ja kui anname neile uuesti aega kohanemiseks, võime kaotada ainsa reaalse võimaluse see sõda tõeliste läbirääkimistega lõpetada. Ja kui Venemaa leiutab omaenda keskmise ulatusega droonid, on see meie jaoks katastroof.”
