Euroopa riigid tahavad terve Kallase juhitava välisteenistuse laiali saata, kuna teda peetakse nõrgaks

eestinen

Prantsusmaa ja Saksamaa arutavad ettepanekuid EL-i 15 aastat tegutsenud diplomaatilise teenistuse radikaalseks ümberkorraldamiseks, et parandada bloki reageerimist geopoliitilistele kriisidele.

Viie aruteludest teavitatud kõrgema ametniku sõnul kaaluvad Pariis, Berliin ja teised pealinnad võimalusi, mis hõlmavad bloki peadiplomaadi Kaja Kallase ja tema 1 miljard eurot aastas maksva välisteenistuse (EEAS) volituste äravõtmist ning nende tagastamist Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, vahendab Financial Times.

„On selge, et [EEAS] ei tööta tänapäeva maailmas nii, nagu peaks. See on düsfunktsionaalne,” ütles üks ametnikest. „Probleem on struktuurne ja seetõttu tuleb struktuur uuesti üles ehitada.”

Viimastel aastatel on EL-i raputanud sõjad Ukrainas ja Iraanis, USA presidendi Donald Trumpi kapriisid ning tollitariifide, majandusliku sunduse ja energiavarustuse kasvav kasutamine välispoliitika vahenditena, kusjuures paljud on seadnud kahtluse alla, kas EEAS on võimeline koordineerima tõhusaid meetmeid.

Ettepanek, mis muudaks 16 aastat tagasi tehtud otsust luua EEAS autonoomse teenistusena, on üks mitmest variandist, mida on üksikasjalikult kirjeldatud Prantsuse valitsuse hinnangus, mida jagati teiste liikmesriikidega.

Üks Pariisi pakutud ideedest on piirata tippdiplomaadi autonoomiat – praegu on see topeltroll, mis vastutab nii liikmesriikide kui ka komisjoni ees – ning leevendada tema kontrolli enam kui 140 delegatsioonist koosneva võrgustiku üle, mida Euroopa välisteenistus (EEAS) haldab üle maailma.

„Pealinnad on pahased ja soovivad tõhusat viisi, kuidas me saaksime väliselt ühtselt tegutseda,” ütles teine ​​ametnik. „On reaalne oht, et [EEAS] lammutatakse tükkideks.”

Diplomaatilise teenistuse ümberkorraldamise pooldajad usuvad, et see on teostatav ilma EL-i lepingut muutmata, milles on sätestatud, et Euroopa välisteenistus peaks tippdiplomaati „abistama” liikmesriikide poolt kokkulepitud ja 2010. aastast pärit tingimustel. Nende tingimuste muutmiseks oleks vaja EL-i 27 liikmesriigi ühehäälset toetust.

Ametnike sõnul on mitmed riigid eraviisiliselt väitnud, et Euroopa välisteenistuse, riikide välisministeeriumide ning komisjoni ja nõukogu välissuhete direktoraatide vahel on liiga palju kattumist ja koordineerimise puudumine. Neid muresid on süvendanud asjaolu, et Kallas on oma arvamust avaldanud sellistes küsimustes nagu EL-i ja Hiina suhted ning esitanud ettepanekuid, mida pealinnad pole veel heaks kiitnud.

Samal ajal on Euroopa välisteenistus ja Ursula von der Leyeni juhitud komisjon läinud vastamisi välis- ja julgeolekuküsimuste ülimuslikkuse pärast.

Von der Leyen – endine Saksamaa kaitseminister – on oma rolli traditsioonilistest parameetritest kaugemale viinud, juhtides isehakanud „geopoliitilist komisjoni”, nimetades ametisse bloki esimese kaitsevoliniku ja võttes regulaarselt juhtrolli bloki reageerimisel Venemaa sõjale Ukrainas.

Ta on uurinud ka luureandmete jagamise üksuse loomist, mis sarnaneks Euroopa välisteenistuses juba olemasolevale – ideele, millele Kallas vastu on.

Kolm ametnikku ütlesid, et Euroopa välisteenistuse reformi võivad mõjutada ka käimasolevad arutelud bloki järgmise ühise eelarve üle, kus paljud liikmesriigid nõuavad kulude kokkuhoidu ja sujuvamaid protsesse Brüsselis.

Euroopa välisteenistuse volituste üleandmine komisjoni ja nõukogu direktoraatidele võiks ametikohtade vähendamisega raha kokku hoida, ütlesid ametnikud. Näiteks sanktsioonide nimekirjade ja sõjaliste missioonide ettepanekute koostamine võiks minna üle nõukogule, samas kui igapäevast diplomaatiat teostaks komisjon.

Kahe ametniku sõnul arvestatakse ka ideedega EL-i välisteenistuse ümberkujundamise kohta uue julgeolekustrateegia koostamisel, mille komisjon peaks sel suvel avaldama.

Prantsusmaa hinnangut võimalike lahenduste kohta, mis on esialgne, arutatakse kahepoolselt EL-i valitsuste kõrgematel tasemetel ning see on üks paljudest Euroopa välisteenistuse tuleviku kohta käivatest variantidest, ütlesid ametnikud. Pariis on selgelt öelnud, et kõigil variantidel on plusse ja miinuseid.

Élysée palee keeldus kommentaaridest.

Kallase esindaja ütles Financial Timesile, et ta on „täielikult keskendunud oma mandaadi täitmisele”, lisades: „Selle oluline osa on nii Euroopa välisteenistuse kui ka komisjoni edasine tugevdamine välistegevuse ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna lepingute rakendamisel.”

„EL-i välispoliitika on tugev, kui EL-i liikmesriigid on ühtsed,” lisas esindaja.

Prantsusmaa välisministeerium viitas minister Jean-Noël Barrot’ märtsikuu märkustele, et EL vajab tugevamat diplomaatilist teenistust, mis „teeb tihedat koostööd liikmesriikidega ja tagab iga institutsiooni konkreetsete pädevuste austamise, eriti tulevases Euroopa julgeolekustrateegias”.

Kui Financial Times küsis Saksa ametnikult ettepanekute kohta, vastas ta: „Muutuvas maailmas on selge, et vajame tugevamat EL-i ja tugevamat EL-i välispoliitika haru. Seetõttu oleme alates Euroopa välisteenistuse loomisest püüdnud ja jätkame püüdlemist oma otsustusprotsesside parandamise ja ühise välispoliitika tugevdamise poole.”

Ametnike sõnul viib Euroopa välisteenistus läbi ka sisemisi uuringuid võimalike reformiideede kohta.

Endine EL-i ametnik Stefan Lehne, kes on nüüd Brüsselis Carnegie Europe’i vanemteadur, ütles: „Kui vaadata EL-i välispoliitika arengut viimase viie aasta jooksul, on üsna selge, et tulemused pole olnud positiivsed.”

„On vaja reageerida ümbritsevale negatiivsele keskkonnale ja institutsioonilised muutused on üks viis selleks,” lisas Lehne. „Oleks kummaline mitte kohandada vahendeid ja struktuuri uue reaalsusega, millega EL täna silmitsi seisab.”