Vene meedias Soome „aktivistina” esinev Salli Raiski andis intervjuu Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS, milles ta väidab, et Soome valmistub provokatsiooniks Venemaa vastu.
Raiski on Venemaa meedias tuttav nägu. Ta teeb avaldusi ja annab intervjuusid, mis kajastavad Venemaa propagandat, sealhulgas natsismi ja russofoobia kohta Euroopas.
TASS intervjueeris Raiskit käimasolevate NATO õppuste kohta Soomes Vene piiri ääres. „Aktivist” alustas oma vastust rääkides sellest, kuidas Soome toetab natsismi ja hirmu Venemaa ees.
„Kuuleme igasugustest telesaadetest, et meil on kuri naabrist karu, kes võib iga hetk rünnata, sest niipea kui nad [venelased] on Ukrainaga lõpetanud, pööravad nad oma tähelepanu Soomele,” ütles Raiski TASS-ile.
Samas lisab Raiski, et tema arvates valmistub Soome provokatsiooniks.
„Mulle tundub, et Soome ise valmistub provokatsiooniks, sest õppusi on nii palju, et midagi võiks piiri taha lennata,” ütleb ta.
Märtsikuus antud intervjuus Venemaa telekanalile 78 ütles Raiski, et ta on sündinud Soomes ja on pikka aega elanud ka Šveitsis. Tema ema on venelane ja isa soomlane.
Praegu elab ta Viiburis, kuhu ta enda sõnul põgenes Soome Vene-vastaste meeleolude eest. Vene väljaande Gazeta andmetel on Raiski taotlenud Venemaalt poliitilist varjupaika.
Raiski on üks neist, kes on Venemaale kolinud, sealhulgas endine parlamendiliige Ano Turtiainen, venemeelne lektor Johan Bäckman ja poliitiline analüütik Sakari Linden.
Neid kõiki kasutatakse Venemaal riikliku propaganda ja tegevuskavade levitamiseks ja tugevdamiseks, kuid eriti Raiski on viimasel ajal Venemaa meedias üha enam kajastamist leidnud.
Lisaks TASS-ile ja Gazetale on Raiski andnud intervjuusid uudisteagentuurile RIA Novosti ja mitmele väiksemale meediaväljaandele.
Raiski ise esineb meedias sageli sõjaväevormides, kuid tal pole väidetavalt sõjaväelist tausta ega kogemust. Raiski ütles märtsikuus Vene telekanalile 78 antud intervjuus, et töötas Soomes programmeerijana.
Raiski sõnul vallandati ta aga pärast seda, kui ta jagas sotsiaalmeedias postitust, millel oli kujutatud Venemaa lippu ja Georgi linti.
Georgi lindist on 2000. aastatel saanud Venemaal oluline rahvuslik sümbol, kuid eriti pärast Krimmi poolsaare annekteerimist 2014. aastal on seda tugevalt seostatud Venemaa agressioonisõja toetamisega.
