Saksamaa endine kantsler Angela Merkel süüdistas Poolat ja Balti riike Vladimir Putini sissetungis Ukrainasse.

Merkel, kes juhtis riiki aastatel 2005–2021, esitas selle plahvatusohtliku väite intervjuus Ungari väljaandele Partizan.

Ta ütles, et süüdistab Poolat ja Balti riike Venemaa ja EL-i diplomaatiliste suhete katkestamises, mis tema sõnul viis sissetungini vaid mõni kuu hiljem.

Merkeli hinnangul julgustas Poola keeldumine toetada Minski kokkuleppeid, mis on kaks olulist rahvusvahelist lepingut Venemaa ja EL-i vahel, Putinit 2022. aastal Ukrainasse tungima.

Pärast Donetski ja Luhanski oblastite, kahe Ukraina piirkonna eraldumist riigist, millest said Venemaa poolt nimetatud vabariigid, allkirjastasid kahe riigi ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajad 2014. aasta septembris esimese Minski kokkuleppe.

Selle kokkuleppe eesmärk oli kehtestada relvarahu Venemaa, Ukraina ning Donetski Rahvavabariigi (DPR) ja Luhanski Rahvavabariigi (LPR) vahel.

Merkel väitis, et esimene Minski kokkulepe tõi rahu aastatel 2015–2021 ja andis Ukrainale, mis oli 2015. aasta suvise vastupealetungi käigus Venemaalt lüüa saanud, ja mille eesmärk oli oma maa tagasi võita, aega „jõudu koguda” ja „riiki muuta”.

Esialgne kokkulepe ei paistnud Putinile ega tema käsilastele Donetskis ja Luhanskis mingit mõju avaldavat.

2015.aasta jaanuariks, vaid neli kuud pärast esimese Minski kokkuleppe allkirjastamist, olid Venemaa ja DPR pidanud Ukraina vägedega rasket lahingut, hoolimata Kremli huvidele vastu tulekust.

Minsk II leping allkirjastati järgmisel kuul, mis samuti ei takistanud edasist võitlust. Aastatel 2015–2021 tapsid või haavasid Vene väed relvarahu kokkulepet eirates enam kui 5000 Ukraina sõdurit.

Merkel ütles, et 2021. aastal tundis ta, et Putin ei võta Minski kokkulepet enam tõsiselt.

Seepärast tahtsin ma uut formaati, kus saaksime Putiniga otse Euroopa Liiduna rääkida, märkis ta.

„Mõned inimesed seda ei toetanud. Need olid peamiselt Balti riigid, aga ka Poola oli selle vastu,” ütles ta.

Merkel lisas, et need neli riiki leidsid, et EL-il ei ole ühist poliitikat Venemaa suhtes.

Merkel lisas intervjuus, mis tõlgiti saksa ja seejärel inglise keelde, halvustavalt: „Igal juhul see ei realiseerunud. Siis lahkusin ametist ja siis algas Putini agressioon.”