Soome peaminister Petteri Orpo andis täna pühapäeval 26. jaanuaril erakorralise hoiatuse.

Orpo hinnangul võib Venemaa rünnakuga testida kaitseliidu NATO artikli 5 kehtivust ja toimivust, vahendab Iltalehti.

Mõte, et Venemaa läheb pärast Ukrainat NATO-t ja NATO artiklit 5 testima, on täiesti võimalik, rõhutas Orpo peaministri intervjuutunnis Radio Suomi saates.

Riigi juhtkond pole varem avalikult nii otsesõnu välja öelnud, et Soome peab Venemaa rünnakut NATO riikide vastu reaalseks võimaluseks.

Peaminister rääkis, milliseid NATO riike Venemaa rünnak võib tabada.

Euroopat ei kaitsta praeguse selge Venemaa ohu eest Lääne-Euroopas, vaid siin Soomes, Baltikumis ja Läänemere riikides, Poolas, rõhutas Orpo.

Soome juhtkonna hinnangul on võimaliku rünnaku ohus ka Soome. Orpo defineeris Venemaa ohtu kui eksistentsiaalset, so midagi, mis ohustab Soome eksistentsi.

Peaminister selliseid otseseid avalikke hoiatusi ei anna, kui just julgeolekuolukord pole väga tõsine.

Täna pärastlõunal teatati, et Gotlandi ja Läti vaheline sidekaabel on kahjustatud.

Gotland on Rootsile kuuluv strateegiliselt oluline saar. Venemaa on oma sõjalistel õppustel simuleerinud rünnakuid Gotlandile, nagu välis- ja julgeolekupoliitika allikad Iltalehtile rääkisid.

Mõistlik järeldus on, et Vene sõjaväeluure GRU tõstab panuseid Läänemerel alustatud hübriidsõjas. Nii hindavad allikad.

Kui Venemaa peaks NATO artiklit 5 testima, alustades rünnakut Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Gotlandi – või mõne nende piirkondade – vastu, eelneks rünnakule näiteks energiavõrkude ja telekommunikatsiooniühenduste saboteerimine.

See tekitaks elanikkonnas paanikat ja raskendaks riigi kaitsmist.

Orpo hoiatus soomlastele ja teiste Läänemere-äärsete NATO riikide kodanikele ei ole üllatav, pigem on see vajalik selleks, et inimesed saaksid vaimselt valmistuda erakorralisteks oludeks. Seda rõhutavad allikad.

Kaitseväe juhataja Janne Jaakkola kasutab oma avalikel esinemistel väljendit „Soomele vahetut sõjalist ohtu ei ole”.

Vahetut sõjalist ohtu meile ei ole, ütles kindral Jaakkola 20. jaanuaril riigikaitsekursuse avamisel.

Kaitseväe juhataja ja riigi juhtkond on kokku leppinud, et olukorra tõsidusest räägitakse kodanikele ühise teate vahendusel.

Vaatamata Venemaa agressioonisõjale pole Soomele vahetut sõjalist ohtu, hindas vabariigi president Aleksander Stubb oma uusaastakõnes.

Stubb on kaitseväe ülemjuhataja.

Siin peaks tähelepanu pöörama mõistele „vahetu”.

Kaitseväe operatiivplaneerimises tähendab vahetu lühike aeg mitte rohkem kui nädalat, ligikaudu 3–7 päeva.

Venemaa on võimeline korraldama rünnaku ühe või mitme NATO riigi vastu umbes nädala jooksul.

Asi pole selles, kas Venemaa ründab, vaid millal nad üritavad rünnata. Kindel on see, et nad püüavad meid üllatada. Üllatus on osa Venemaa strateegilisest kultuurist, ütles NATO allikas detsembris.

Vene maavägede põhiosad on praegu hõivatud rünnakuga Ukrainas, kuid allikate väitel on Venemaal võime tuua Baltikumi ja Soome piirile vähemalt 600 000 sõdurist koosnev ründejõud.

Luure fookuses on see, kas Venemaa viib sisemaal läbi üksuste koondumise õppusi, mille käigus liigutatakse sõdureid ja tehnikat mööda raudteed.

Suurte üksuste ja nende relvastuse liigutamiseks kuluv aeg on praegu umbes nädal.

Selle tõttu kasutab Soome valitsus väljendit, et Soomele pole vahetut sõjalist ohtu.

Juba üle nädala pole hetkeolukorras kindlust, mis lubaks kodanikele väita, et soomlased on kindlasti kaitstud Venemaa sõjalise rünnaku ohu eest.

Alates 2021. aasta kevadest koondas Venemaa sõjalise survegrupi Ukraina piiridele, kus ründejõud viibisid mitmeid kuid piiride lähedal. Rünnak algas 2022. aasta veebruaris.

Venemaa püüdis vägede koondamisega survestada Ukrainat sõjalisest vastupanust loobuma. See eesmärk ebaõnnestus.

NATO allikate sõnul rakendab Venemaa artikli 5 katsetamist teistmoodi.

Rünnak toimub üllatuskatsena, millele eelneb vägede kiire üleviimine sisemaalt ründealasse. Venemaa prooviks seda hinnanguliselt nädala jooksul ellu viia.

NATO riigid ei pööra põhitähelepanu sellele, millised väed Venemaal praegu läänepiiril on. Selle asemel analüüsib Soome kaitsevägi satelliidipilte ning teeb pidevalt luurelende Läänemerel ja Soome õhuruumis.

Kaugele Venemaa sisemusse ulatuva luure eesmärk on avastada vägede koondamise õppusi, mis halvimal juhul on osa üllatusrünnakust ehk kavatsusest katsetada NATO artiklit 5.

NATO Euroopa komandör Christopher Cavoli ja tema staap on koostanud NATO uued kaitseplaanid. Nende ülesanne on võita Venemaa rünnak.

Mulle on antud ülesandeks koostada plaanid selle vastasega tegelemiseks, rõhutas Cavoli Säleni julgeolekukonverentsil.

Cavoli on kaitseplaanides seadnud igale NATO riigile jõudlusnõuded.

Nendele plaanidele antakse praegu ressursse. Nii et jah, ma arvan, et see on väga tõsine väljakutse, hindas Cavoli venelaste rünnakuohtu.